[Fotoreportaaž]
[Lühikokkuvõte]
[3. päev]

13.08.2014
Neljas päev algas Pariisi ühe tuntuma vaatamisväärsuse Triumfikaarega. Buss peatus Arc de Triomphe'ist pisut kaugemal Champs-Elysees'l ning Charles de Gaulle'i väljaku keskel kõrguva kaare juurde läksime jalgsi. See põhjustas aga vanurite maha jäämise.

[Fotoreportaaž]
[Lühikokkuvõte]
[2. päev]

12.08.2014
Kolmanda päeva hommikul einestasime hotellis, pakkisime päeva jagu asju kaasa ning lõime grupist lahku, et omapäi Pariisi saladusi uurida. Plaanis olid eelkõige katakombid, Luxemburgi aed, Jumalaema kirik ja laevasõit Seine'i jõel, kuid teele jäi ka palju muud.

[Fotoreportaaž]
[Lühikokkuvõte]
[1. päev]

11.08.2014
Kuna ööseks sai aken värske õhu lootuses lahti jäetud, ärkasin kolme paiku prantsuse noormeeste kisa peale. Kellegi arust oli kohutavalt naljakas karjuda: "Ärgake! Kell on veerand kaheksa!". Kui ma algelisel tasemel prantsuse keelest aru ei saaks, oleksin võinud arvata, et maja põleb või midagi. Õnneks lõin silmad lahti hirmus, et ei jõua hommikust süüa ja bussi peale.

[Fotoreportaaž]
[Lühikokkuvõte]

10.08.2014
Oleme emaga olnud alati aktiivsed maailmaavastajad ning seega ei olnud see minu jaoks eriline üllatus, kui eelmisel sügisel oli vaikselt kuulda juttu, et võiks kuskile reisile minna. Tutvudes erinevate pakkumistega, sai viimaks Germalo firma Prantsusmaa ringreisi kasuks otsustatud.

Mõnikord on hea sõbrad ja toit autosse toppida ning randa tšillima sõita. Mõnikord on hea ainsate inimestena RMK puhkealal asuvale grillplatsile pretendeerida. Ning mõnikord on hea, kui õhtu ei lõpe just nii, nagu plaanitud.

Kui ma viimane kord sõbra 80-kilogrammiste "kutsikatega" jalutama läksin, arenesid asjad ülehelikiirusel ning enne, kui ma õieti reageeridagi jõudsin, sõin kohalikus sadamakohvikus poolakatega grillvõileibu.

Ma käisin rannas, milles pole iseenesest midagi imelikku, kui jätta välja fakt, et ma pole tegelikult eriline rannas käija. Õhk oli soe, liiv oli kuum ja vesi jäine, millest tingitult peesitasime sõbrannaga pigem päikese käes.

Ei leidu vist eestlast, kes vähemalt poole kõrvagagi ei oleks kuulnud, et just lõppes XXVI laulu- ja XIX tantsupidu "Aja puudutus. Puudutuse aeg." 10 082 tantsija seas oli Kalevi staadionil ka meie noorte segarühm. Olukorras ei leidunud midagi uut, sest koos on käidud juba mitmel eelneval tantsupeol. Sellegipoolest leian, et valgustada tuleks neid, kes kunagi ise esinemas käinud ei ole, ning anda edasi oma subjektiivne kirjeldus tollest traditsioonilisest massiüritusest.

Naabrite koer on närvihaige. Ise pisikene kui rotipoeg, aga lõugab päevad läbi. Ja oleks siis ainult päeval! See peni kukub keset ööd ka kisama.