Kooskõla
11. septembrist 10. oktoobrini on Kuressaare Raegaleriis võimalik külastada Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolti ühisnäitust “Kooskõla”. Aivar Rumvolti poolt on näitusel keraamika ja õlimaalid ning Ruti Jõgi demonstreerib oma abstraktseid maale. Näituse eesmärk on leida kooskõla kujutava kunsti ja keraamika vahel.
Kuressaares sündinud kunstnik Ruti Jõgi on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraatori eriala ning õppinud juurde maali eriala. Tal on Võrus oma ateljee, kus toimuvad ka kunstikursused. Just nimelt ateljee tõttu on Ruti Jõgi loominguline tegevus viimastel aastatel tagaplaanile jäänud.
Aivar Rumvolt on sündinud Võrus. Ta on lisaks vabakutselisele keraamikule ka laulusõnade autor ning mööblirestauraator. Viimastel aastatel on ta näitustele välja pannud oma õlimaale.
Näitusel „Kooskõla“ on Ruti Jõgil 5 segatehnikas õlimaali. Kõik neist on abstraktsed ja vägagi värvikirevad. Kasutatud on eredaid ning silmapaistvaid toone, mis tekitavad vaatajas enamasti ergu ning rõõmsa tunde. Maalid on suuruselt küll pisikesed, kuid dekoratiivsed.
See-eest on näitusel rohkem kunstiteoseid välja pandud Aivar Rumvolti poolt. Tema õlimaale on näitusel kogunisti 11. Kõik maalid on grupeeritud kahe- või kolmekaupa teemade alusel. Näiteks läheb üks maalikolmik geomeetria, teine maastikuvaadete alla. Tähelepanu on pööratud joone vormidele – maalidel esineb sageli kaari, mis eraldavad värvitoone üksteisest. Aluseks on võetud lõuend, aga ka tahvel. Värvi on võetud paksult ning spaatliga sisse kraabitud jooni ning mustreid. Koloriit on erksavärviline ja sageli vastanduv. Kasutatud on palju jõuliseid toone: punast, pruuni, kollast, rohelist. Mõnikord esineb ka värvide sujuvaid üleminekuid, kuid enamasti on piirid selgelt tajutavad.
Rohkesti on ka Aivar Rumvolti keraamikat. Saali keskel on esindatud tema rakutehnikas Jaapani teetseremooniatel kasutatavad nõud. Rakutehnika on madalkuumuskeraamika põletusviis, mis sai alguse 16. sajandil. Rumvolt on kasutanud läänepärast tehnikat, kus kuumad esemed asetatakse pärast ahjust tulemist saepuru sisse. Niiviisi värvuvad praod mustaks ning muutuvad efektseteks. Tuhaglasuur on kunstniku enda valmistatud ning enamasti tumedamates toonides: sinistes või rohelistes, kuid võib muutuda olenevalt materjalist. Antud näituse keraamikal on kasutatud mustri tekitamiseks puukoort, sammalt, seeni ja teisi looduslikke materjale.
Lisaks rakutehnikas teetseremoonia nõudele leidub galeriis ka tavalises kõrgkuumustehnikas valminud nõusid. Neid on kaunistatud ruunimärkide ning viikingiaegsete sümbolitega. Kasutatud on looduslähedasi värve – taldrikud, kausid ja kruusid on punastes, kollastes, rohelistes ja pruunides toonides. Üldiselt avaldas Aivar Rumvolti keraamika muljet ning tekkis tahtmine midagi endale kaasagi osta.
„Kooskõla“ on sellele näitusele väga sobiv nimi, sest kuigi esmapilgul võivad erksad toonid tunduda vastandlikena, on kunstnikud suutnud need omavahel kokku sobitada ning särama panna. Abstraktsus paneb kunstinäituse külastaja teoste ees seisatama ja nende tähenduse üle mõtisklema. Veidi tõmbab tagasi Aivar Rumvolti keraamika, mis on looduslähedane ning ei küündi abstraktsuseni, kuid minu arvates laseb see vaatajal pigem puhata. Kui oleks liiga palju mittekonkreetseid maale, ei suudetaks võib-olla keskenduda ning kõnnitaks nendest mööda süvenemata. Kindlasti tasub näitus „Kooskõla“ külastamist ning maalide eest seisatamist.