Kui kodu jääb kitsaks

Kodu ei ole üheselt defineeritav. Mõne jaoks on see elukohta, mõne jaoks paik, kus on vanemad, mõnel pealtnäha polegi püsivat pesa. Pigem on kodu vaimne: koht, kus on hea olla ja mida peetakse enda omaks. Miks siis soovitakse niivõrd meeldivast kohast lahkuda?

Tänapäeval on peamiseks põhjuseks, miks noored kodust lahkuvad, haridustee jätkamine. Kuna elanikkond koondub järjest enam suurematesse asulatesse ja keskustesse, tekib olukord, kus eraldatud maakohad kaotavad elanikke. Ei ole ratsionaalne matta lademetes raha väikekoolide ülalpidamisse, kui klassikomplekti kuuluvaid õpilasi on võimalik üles loetleda ühe käe sõrmedel. Kuna ressursi pealt kokkuhoidmise eesmärgil nimetatud koole suletakse, ei jää maakoha noortel muud varianti, kui jätkata õpinguid mõnes suuremas haridusasutuses. Sageli muutub igapäevane pendeldamine liiga kulukaks rahakotile ja kurnavaks organismile, mistõttu lahkub ennast täiendada sooviv noor kodust.

Eelpool nimetatud seaduspärasus kehtib ka edasise haridustee puhul. Ainsa erinevuse loob suurenenud võimalus omandada kõrgharidust ka välismaal. Kuigi Eesti ülikoolilinnad Tartu ja Tallinn pakuvad laia erialavalikut, ihkab hing mõnikord enamat, mistõttu minnakse kodust veelgi kaugemale.

Mõnikord on lahkumine seotud karjääriga. Viimase aja trend on hankida töökoht mõnes naaberriigis lootusega koguda pangaarvele suuremaid summasid, kui pakuvad kodukoha väikeettevõtjad. Motiivil, mis tundub pealtnäha vaid materiaalne, võib leiduda ka sügavamaid tagamaid, sest mõningatel juhtudel ei ole võimalik muul moel pere üleval pidada või soovitud elukvaliteeti tagada.

On tavapärane, et armunud inimesed, kes soovivad oma suhet järgmisele tasandile viia, panevad leivad ühte kappi. Kui tegu pole just kärgperevormiga, lüüakse kolimisprotsessi käigus lahku oma vanematest. Seega on üheks kodu hülgamise põhjuseks armastus.

Tuttavast ja turvalisest ümbrusest lahkutakse ka seikluste otsingu eesmärgil. Soov avastada maailma, kohata uusi inimesi, õppida tundma teisi kultuure ning laiendada silmaringi ajendab paljusid selja taga koduust sulgema ja reisipauna õlale sättima.

Kodust lahkudes algab elus uus etapp, mida iseloomustab eelkõige iseseisvus. Sageli tekib olukord, kus nooruk visatakse tundmatus kohas vette: enam ei vastuta tema tegude eest vanemad, vaid oma elu korraldamine lasub ainuisikuliselt inimhakatise õlul. Mõnikord on aga soov kellegi kontrolli alt vabaneda iseenesest kodust lahkumise ajendiks.

Kuna kodu ei ole esemeline, vaid pigem vaimne, ei ole raske uut kohta oma koduks müüra. Enamasti kasutataksegi terminit ’lapsepõlvekodu’, vihjamaks paigale, kus möödus esimene etapp elust. Järgnevalt võidakse aga koduks nimetada iga kohta, mis teistest enam sümpatiseerib. Seega sarnanevad inimesed oma koda kaasas kandvale teole.
Kodust lahkumise põhjuseid on mitmeid. Olgu ajendiks haridustee jätkamine, uus töökoht, soov maailma avastada või iseseisvust suurendada, ükskord tuleb see siiski ette võtta. Oluline on aga võime kohaneda ja endale uus kodu luua.

[Kevad 2015]