Rattus 303
  • Pesa
    • Miks rotid?
  • Päevik
  • Arhiiv
    • Ühikaroti päevikud 2012/2013
    • Põldhiire päevaraamat 2013
    • Ühikaroti päevikud 2013/2014
    • Põldhiire päevaraamat 2014
    • Ühikaroti päevikud 2014/2015
    • Põldhiire päevaraamat 2015
    • Ühikaroti päevikud 2015/2016
  • Looming
    • Luule >
      • Loodus >
        • Haiku >
          • 1.
        • Ma astun
      • Isamaa >
        • Aegade algusest
      • Armastus >
        • Mu viiuldaja
        • Aadlidaami kiri rüütlile
      • Pühad ja tähtpäevad >
        • Jõulud >
          • Läbi karge talveilma
          • Pole korstent
      • Nali >
        • Tahtsin internetti minna
        • Ühikas on lahti möll
        • Eile ühiselamus
        • Kallile turvamehele
        • Porgandpaljas mees
        • Kõik kretiinid karantiini
        • Kaks-pool päeva
        • Komata
        • Neegritüdrukud
      • Masendus?! >
        • Hõõguvail silmil
        • Saatus
        • I'm sorry
        • I'm broken
        • Vana mõrd
      • Shinigami >
        • Shinigami I
        • Shinigami II
        • Shinigami III
      • Muu >
        • Ööd
        • La Loba
        • What've you been up to?
        • Electrified
        • 2+2=5
        • Fleur-de-lis
        • Vaikus
        • Harri
        • "Ei"
        • Juhtmetega kinni
        • Meet me in the afterlife
        • Väiksed asjad
        • Paradiis
        • Kuidas on võimalik
        • Pole ammu näinud
      • Vabavärss >
        • *
        • Klubi
        • Ma põlen
        • Anna andeks
        • Sinine kardin
        • Tikk-takk
    • Kirjutised >
      • Retsensioonid >
        • Geeks on Wheels vs Nii-San
        • Kunst >
          • Kooskõla
          • Kivimustrid
          • Eedam ja Aava
          • Üle vee
        • Muusika >
          • OPERAJAZZ
          • Tannhäuser
          • MaiGroup
          • Silva
          • René Eespere
        • Teater >
          • Kauka jumal
          • Miks mina?
          • Kõik naistest
        • Kirjandus >
          • For Whom The Bell Tolls
          • Jevgeni Onegin
          • Põrgupõhja uus Vanapagan
          • Naiste roll Vargamäel
        • Filmid >
          • Ne te retourne pas
          • Uhkus
      • Paneelmaja vang
      • Kiri Eestist
      • Igav on
      • Direktor
      • Haridusministri hommikupoolik
      • Teeme sääsest elevandi
      • Vara tööle, hilja voodi
      • Kuldsete lokkidega poisike
      • Lilleke
      • Ühel pimedal tormisel õhtul
      • 51 halli varjundit
      • Sõrves hukkus kalur
      • Kiri Eestist
      • Ratatouille Grimm
      • HIV ja AIDS (referaat)
      • Kui kodu jääb kitsaks
    • Galerii >
      • Prantsusmaa 2014
      • Madalmaad 2016
  • Veimevakk
    • Veebilehed
    • Mängud >
      • Lab Rat: Quest for Cheese
    • Kool

Saaremaa Ooperipäevad 2012: OPERAJAZZ


    22. juulil toimus Kuressaare lossihoovis Saaremaa Ooperipäevade raames kontsert OPERAJAZZ. Nagu nimigi ütleb, oli tegemist ooperi ja džässi seguga. Klassikalist ooperimuusikat esitas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester ning džässilikuks muutis palad Estonian Dream Big Band. Külalisesinejaks oli saksofonimängija Antti Sarpila Soomest ning oma hääleulatust demonstreerisid solistid Sofia Rubina-Hunter, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad. Muusikutes ühistööd juhendasid dirigendid Eri Klas ja Mikk Murdvee.

    Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester koosneb enamasti noortest pillimängijatest. Liikmeid on kokku 43. 1987. aastal asutatud orkester on esinenud nii Eestis kui ka välismaal. Aastas antakse 5-6 kontserti, kus esitatakse klassikalist ja kaasaegset orkestrimuusikat. Mängitakse näiteks Bach'i, Haydn'i, Debussy, Mozart'i, McCartney ja paljude teiste kirjutatud muusikat.

    Estonian Dream Big Band on Eesti džässmuusikakollektiiv, mis asutati 1998. aastal. Big band'is mängivad vabakutselised ning teiste eliitorkestrite muusikud. Koostööd tehakse ka maailma erinevate tippmuusikutega. 2002. aasta lõpus valminud debüütalbum tõi Estonian Dream Big Band'ile Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta parima džässartisti tiitli.

    Et mõlemad kollektiivid saaksid võrdväärselt esineda, oli OPERAJAZZ kontserdi kava üles ehitatud vahelduvuse põhimõttel. Estonian Dream Big Band ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester musitseerisid kordamööda. Ikka nii, et Tallinna Muusikakooli orkester mängis klassikalist ooperit 17.-19. sajandist ning Estonian Dream Big Band samu teoseid kaasaegses võtmes või täiesti omaloomingulisi palasid. Esitatud teoste autorite seas olid Bizet, Tšaikovski, Mozart, Verdi, Puccini, Gershwin ja Donizetti.

    Esinejad olid väga professionaalsed - vigu kõrvu ei jäänud ja meeldiv oli vaadata, kuidas muusikud naudivad oma tegevust. Erilise efekti andsid orkestriaugust ühes taktis paistvad viiulipoognad. Ka lauljad tundsid end laval vabalt ning üritasid publikutki kaasata kas laulu või aplodeerimisega. Enamasti eelistati siiski kuulata ja muusikat nautida.

    Kuigi mul ei ole midagi džässi vastu, tuleb tunnistada, et mina eelistan klassikalist ooperit kuulata pigem originaalis. Võib-olla olen vanamoeline, kuid arvan, et klassikalisi muusikateoseid ei tohiks moonutada. Kõik džässilikuks muudetud tuttavad palad kõlasid kohtlaselt.

    Samas meeldis mulle väga kuulata Estonian Dream Big Bandi omaloomingulisi džässlugusid - puhk- ja rütmipillid panid keha kaasa kõikuma ning publik elas lugudele korralikult kaasa. Kahjuks mõjutas kuulamist varemõpitud teadmine, et ka kogu improvisatsioon on noodis kirjas. Seda teadmata oleks Antti Sarpila soolod rohkem muljet avaldanud. Silma jäi aga noor naistrummar, kes ilmus välja siis, kui oli tema kord musitseerida, ning peitis end ülejäänud aja löökpillide komplekti taga.

    Viimase lihvi andsid kogu kontserdile lauljad. Moskva Helikon Opera lauljaid oli meeldiv kuulata - nende hääleulatus oli suurepärane ja esinemine ooperile kohane. Samuti avaldas mulle muljet Rauno Elp'i bariton. Sofia Rubina-Hunter'i laulmise vastu ei olnud mul midagi, küll aga jäi kohati mulje, et ta pingutas üle. Džässkontserdil on see võib-olla loomulik, aga ei tasuks unustada, et OPERAJAZZ kontserdil oli rõhutud ka ooperile.

    Üldine mulje kontserdist oli hea. Peale OPERAJAZZ'il käimist tuli tahtmine taolist muusikat edasigi kuulata. Ning eks inimeste muusikast huvituma panemine enamasti kontsertide eesmärk olegi. Minul on kindlasti plaanis just selle kontserdi tõttu ka järgmisi Saaremaa Ooperipäevi külastada.

Powered by Create your own unique website with customizable templates.