Jevgeni Onegin
10. klassi kirjandusseminaril kuulub muude loetavate teoste hulka ka vene kirjanduse klassika “Jevgeni Onegin”. Aleksandr Puškini värssromaan ei pruugi olla meeltmööda igale lugejale, kuid silmaringi laiendamiseks on soovitatav see siiski läbi lugeda.
Aleksandr Sergejevitš Puškin oli 19. sajandil tegutsenud vene luuletaja, kes pani aluse ka vene moodsale kirjandusele. Ta oli abielus Natalja Nikolajevna Puškinaga ning neil oli neli last. Puškin suri duellil Georges d'Anthesi käe läbi.
Jevgeni Onegin on Vene aadelkonda kuuluv noormees, kelle maailmavaade kaaskondlaste omast siiski veidi erineb. Pikapeale tekib tal pidudest, skandaalidest ja naistest elutüdimus ehk spleen. Juhuse tahtel on tal võimalik kolida maamõisa ning sealse eluga lähemalt tutvust teha.
Maal saab Onegin tuttavaks Vladimir Lenski nimelise noore poeedi ning tolle väljavalitu perekonnaga. Lenski noorukese silmarõõmu Olga õde Tatjana armub Jevgenisse ning avaldab noorhärrale kirja teel armastust. Jevgeni Onegin, kes arvab end linnaelust rikutud ja truudusetu olevat, kardab, et mõjub noorele neiule halvasti, ning eemaldub Tatjanast.
Nähes oma parimat sõpra pööraselt armununa, otsustab Onegin tolle tagasi maa peale tuua. Ühel peol tantsib ta terve õhtu Lenski noorikuga, vihastades niiviisi lootusetust romantikust luuletajat. Poeet kutsub Jevgeni duellile, kus Onegin Lenski maha laseb. Pärast vahejuhtumit põgeneb süümepiinades Jevgeni, et veidikese aja pärast taas linnaseltskonnas ilmuda.
Vahepeal on Tatjana oma vanemate sunnil kindralile mehele läinud ning kõrgseltskonda sulandunud. Nähes kütkestavat naist, kellele Jevgeni kunagi meeldinud oli, armub noormees. Tatjana suhtub temasse ükskõikselt ning Oneginil ei jää üle muud, kui oma tunded daamile kirja teel avaldada. Hiljem Tatjanaga kohtudes saab Jevgeni truu naise poolt tõrjumise osaliseks. Ta kurvastab ning põgeneb igaveseks.
Puškini värssromaan ei ole lihtsalt järjekordne kurb armastuslugu romantikutele, vaid elu probleeme peegeldav teos igale haritud inimesele. Rääkides hinge enneaegsest vananemisest, elutüdimusest ja armastuse keerdkäikudest, tunneb ehk raamatut käes hoidev lugeja teoses ära ka iseend?
Märkimisväärne on Betti Alveri töö venekeelse raamatu tõlkimisel eesti keelde. Ta on suutnud säilitada nii sisu, rütmi kui ka omapärase riimisüsteemi. Vene keelt oskavatel lugejatel on kindlasti soovitatav lugeda Puškini „Jevgeni Oneginit“ ka originaalkeeles, sest tõlkimisel läheb alati suur osa kaduma.
Kuigi mingil määral lugejale keeruline teos, on „Jevgeni Onegin“ pühendumist väärt. Kord elus võiks siiski kätte võtta ja läbi lugeda selle Aleksandr Puškini kirjutatud kirjandusklassika alla kuuluva värssromaani.
[10.03.2013]
Aleksandr Sergejevitš Puškin oli 19. sajandil tegutsenud vene luuletaja, kes pani aluse ka vene moodsale kirjandusele. Ta oli abielus Natalja Nikolajevna Puškinaga ning neil oli neli last. Puškin suri duellil Georges d'Anthesi käe läbi.
Jevgeni Onegin on Vene aadelkonda kuuluv noormees, kelle maailmavaade kaaskondlaste omast siiski veidi erineb. Pikapeale tekib tal pidudest, skandaalidest ja naistest elutüdimus ehk spleen. Juhuse tahtel on tal võimalik kolida maamõisa ning sealse eluga lähemalt tutvust teha.
Maal saab Onegin tuttavaks Vladimir Lenski nimelise noore poeedi ning tolle väljavalitu perekonnaga. Lenski noorukese silmarõõmu Olga õde Tatjana armub Jevgenisse ning avaldab noorhärrale kirja teel armastust. Jevgeni Onegin, kes arvab end linnaelust rikutud ja truudusetu olevat, kardab, et mõjub noorele neiule halvasti, ning eemaldub Tatjanast.
Nähes oma parimat sõpra pööraselt armununa, otsustab Onegin tolle tagasi maa peale tuua. Ühel peol tantsib ta terve õhtu Lenski noorikuga, vihastades niiviisi lootusetust romantikust luuletajat. Poeet kutsub Jevgeni duellile, kus Onegin Lenski maha laseb. Pärast vahejuhtumit põgeneb süümepiinades Jevgeni, et veidikese aja pärast taas linnaseltskonnas ilmuda.
Vahepeal on Tatjana oma vanemate sunnil kindralile mehele läinud ning kõrgseltskonda sulandunud. Nähes kütkestavat naist, kellele Jevgeni kunagi meeldinud oli, armub noormees. Tatjana suhtub temasse ükskõikselt ning Oneginil ei jää üle muud, kui oma tunded daamile kirja teel avaldada. Hiljem Tatjanaga kohtudes saab Jevgeni truu naise poolt tõrjumise osaliseks. Ta kurvastab ning põgeneb igaveseks.
Puškini värssromaan ei ole lihtsalt järjekordne kurb armastuslugu romantikutele, vaid elu probleeme peegeldav teos igale haritud inimesele. Rääkides hinge enneaegsest vananemisest, elutüdimusest ja armastuse keerdkäikudest, tunneb ehk raamatut käes hoidev lugeja teoses ära ka iseend?
Märkimisväärne on Betti Alveri töö venekeelse raamatu tõlkimisel eesti keelde. Ta on suutnud säilitada nii sisu, rütmi kui ka omapärase riimisüsteemi. Vene keelt oskavatel lugejatel on kindlasti soovitatav lugeda Puškini „Jevgeni Oneginit“ ka originaalkeeles, sest tõlkimisel läheb alati suur osa kaduma.
Kuigi mingil määral lugejale keeruline teos, on „Jevgeni Onegin“ pühendumist väärt. Kord elus võiks siiski kätte võtta ja läbi lugeda selle Aleksandr Puškini kirjutatud kirjandusklassika alla kuuluva värssromaani.
[10.03.2013]
