Teeme sääsest elevandi

Peebul ja mul hakkas igav. Kuid just õigel hetkel kuulsime toas ringi lendava sääse pirinat. Püüdsime sääse kinni ning otsustasime temast elevandi teha.

Lont oli tal juba olemas, niisiis venitasime kõigepealt talle hiiglaslikud kõrvad, mis said peaaegu sama suured kui tiivad. Seejärel eemaldasime lisapaari jalgu, sest meie tulevasele elevandile polnud kuut jalga vaja. Nüüd oligi mini-elevant üsna valmis. Ometi tundus ta meile kuidagi veider. Peep ütles: „Ta on liiga kõhn! Me peame ta paksuks nuumama!“ Kuid millega? Leidsime köögist ainult liha ja piima, aga elevandid on teadupoolest rohusööjad. Küsisime taimetoitlasest tädi käest nõu. Ta andis meile natuke idusid. Mini-elevandile need maitsesid ning peagi nägi ta üsna ümar välja.

Niisiis pidasime me Peebuga veidike aega kodus tiibadega mini-elevanti. Tuleb tunnistada, et ta nägi täitsa armas välja. Meile meeldis teda taskus kaasas kanda ja talle meeldis ümber meie peade tiirelda.

Järgmise kuu alguses tuli meile külla haldjast ristiema, kes tõi endaga kaasa korrapärase annuse kasvuseerumit. Mul tuli mõte sööta natuke eliksiiri ka meie mini-elevandile, sest too pisike sell kadus meil üsna sageli ära. Ühel ilusal päeval läksimegi õue ja andsime elavandile kasvuseerumit. Ja oi! kuidas ta kasvas!! Venis lausa päris elevandi suuruseks. Kuid siis lehvitas oma hiigeltiibu, tõusis õhku, viipas meile viimast korda ja lendas ära. Ta läks arvatavasti Aafrikasse teisi elevante otsima.