Rattus 303
  • Pesa
    • Miks rotid?
  • Päevik
  • Arhiiv
    • Ühikaroti päevikud 2012/2013
    • Põldhiire päevaraamat 2013
    • Ühikaroti päevikud 2013/2014
    • Põldhiire päevaraamat 2014
    • Ühikaroti päevikud 2014/2015
    • Põldhiire päevaraamat 2015
    • Ühikaroti päevikud 2015/2016
  • Looming
    • Luule >
      • Loodus >
        • Haiku >
          • 1.
        • Ma astun
      • Isamaa >
        • Aegade algusest
      • Armastus >
        • Mu viiuldaja
        • Aadlidaami kiri rüütlile
      • Pühad ja tähtpäevad >
        • Jõulud >
          • Läbi karge talveilma
          • Pole korstent
      • Nali >
        • Tahtsin internetti minna
        • Ühikas on lahti möll
        • Eile ühiselamus
        • Kallile turvamehele
        • Porgandpaljas mees
        • Kõik kretiinid karantiini
        • Kaks-pool päeva
        • Komata
        • Neegritüdrukud
      • Masendus?! >
        • Hõõguvail silmil
        • Saatus
        • I'm sorry
        • I'm broken
        • Vana mõrd
      • Shinigami >
        • Shinigami I
        • Shinigami II
        • Shinigami III
      • Muu >
        • Ööd
        • La Loba
        • What've you been up to?
        • Electrified
        • 2+2=5
        • Fleur-de-lis
        • Vaikus
        • Harri
        • "Ei"
        • Juhtmetega kinni
        • Meet me in the afterlife
        • Väiksed asjad
        • Paradiis
        • Kuidas on võimalik
        • Pole ammu näinud
      • Vabavärss >
        • *
        • Klubi
        • Ma põlen
        • Anna andeks
        • Sinine kardin
        • Tikk-takk
    • Kirjutised >
      • Retsensioonid >
        • Geeks on Wheels vs Nii-San
        • Kunst >
          • Kooskõla
          • Kivimustrid
          • Eedam ja Aava
          • Üle vee
        • Muusika >
          • OPERAJAZZ
          • Tannhäuser
          • MaiGroup
          • Silva
          • René Eespere
        • Teater >
          • Kauka jumal
          • Miks mina?
          • Kõik naistest
        • Kirjandus >
          • For Whom The Bell Tolls
          • Jevgeni Onegin
          • Põrgupõhja uus Vanapagan
          • Naiste roll Vargamäel
        • Filmid >
          • Ne te retourne pas
          • Uhkus
      • Paneelmaja vang
      • Kiri Eestist
      • Igav on
      • Direktor
      • Haridusministri hommikupoolik
      • Teeme sääsest elevandi
      • Vara tööle, hilja voodi
      • Kuldsete lokkidega poisike
      • Lilleke
      • Ühel pimedal tormisel õhtul
      • 51 halli varjundit
      • Sõrves hukkus kalur
      • Kiri Eestist
      • Ratatouille Grimm
      • HIV ja AIDS (referaat)
      • Kui kodu jääb kitsaks
    • Galerii >
      • Prantsusmaa 2014
      • Madalmaad 2016
  • Veimevakk
    • Veebilehed
    • Mängud >
      • Lab Rat: Quest for Cheese
    • Kool

Üle vee

    27. veebruarist 30. märtsini on Saaremaa Kunstistuudios avatud Kalli Kalde litograafianäitus “Üle vee”. Seekord on teemaks eksootiline lõunamaa, kus kunstnik ise kunagi viibinud ei ole – Aafrika.

    Kalli Kalde sündis 1967. aastal Tartus, õppis Tartu Kunstikoolis ja Tartu Pedagoogilises Instituudis joonistamist, joonestamist ja tööõpetust. Hetkel jagab Kalli Kalde kogemusi joonistamisest ja graafikast Tartu Kunstikoolis. Teiste õpetamisele eelistab ta siiski ise kunstiteoseid luua. Kalli Kalde on tegelenud mitmete erinevate kunstialadega, näiteks illustreerimise, õlimaalide, lae-ja seinamaalingute, freskode, akvarellide, graafika ja pisiplastikaga.

    Litograafia on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikusel tõukumisel. Kõigepealt joonistatakse rasva või tušiga kujutis lamedale lihvitud lubjakiviplaadile, mida seejärel nõrga lämmastikhappe lahusega söövitatakse. Kui värvis sisalduv rasv on keemiliselt kiviga ühinenud, kaetakse plaat kaitseks kummiaraabikuga. Jäljendit tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile. Värv jääb joonistusele püsima, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Piiramatut arvu tõmmiseid trükitakse erilise litopressiga. Valmistusprotsess kõlab keerulisena, kuid lõpptulemus on see-eest kaunis. Antud näituse pildid on enamuses trükitud Dresdeni Graafikaateljees.

    Näituse “Üle vee” võiks jaotada kahte ossa. Esimene osa on inspireeritud meredetagust Aafrikat meenutavatest kuumadest ilmadest Saksamaa linnas Dresdenis ja Elbe jõe lainetustest. Kuigi Kalli Kalde on kaelkirjakuid, sebrasid ja gepardeid imetlenud vaid loomaaias ning pole kunagi Aafrikas käinud, annavad tema tööd väga hästi edasi tolle maa olustikku. Tugeva kontuuriga tööd, milles domineerivad ooker ning sinakasrohelised toonid, näevad esmapilgul välja kui põlisrahva müütide järgi joonistatud. Paljud teosed panevad enese ees seisja mõtlema Aafrika olustikust ja kommetest-kultuurist, teised pakuvad aga niisama silmailu.

    Teise osa näitusest moodustavad kaks pilti, mille koondnimetuseks on “Kirjad Gulaagist”. Kalli Kalde vanaisa Siberi vangilaagrist saadetud kirjadest ja fotodest kokku pandud teosed, mis on kaunistatud tikandite ja õmblustega, ei tundu esmapilgul nii sünged, kui pealkiri lubab. On ju piltidel laiuval lumeväljal suur kari põhjapõtru, nende karjased ja kaks muhelevat meest. Autor ise on oma tööde kohta aga öelnud järgmist: „Iga nõelatorge on kui valu südames, sassiläinud niit – sassis elu ja mure lähedaste pärast. Mehed vangis-asumisel, naised, tütred, õed kurvalt kummargil õmblustöö juures.“

    Kalli Kalde näitus „Üle vee“ on sobilik nii noortele kui vanadele, kriitikutele ja niisama imetlejatele, sest igaühel on võimalik sealt midagi välja lugeda. Kui läheduses asuvate Kristiina Kaasiku abstraktsete maalide mõistmiseks peab natuke pingutama, piisab vähemnõudlikule kunstinautijale vaid kahest pilgust, et enese jaoks välja nuputada, mida Kalli Kalde pilt tähendada võiks. Siiski oleks soovitatav Kalli Kalde litograafiapiltide ees mõned minutit kauem seista, et näha lisaks ilmselgele ka nende peidetud poolt.

                                                                                                                                                     [27.03.2013]
Powered by Create your own unique website with customizable templates.