Mina olen täiesti võimeline end segaseks magama ja, uskuge mind, ühel päeval nii ka juhtub. Koolivaheaeg kujuneb minu jaoks enamasti massiivseks unemaratoniks, sest mis võiks olla mõnusam kui päev läbi voodis pikutada.
Koolipäeva hommikul virutan äratuskella kinni ja lendan voodist välja lausa ulmelisel kiirusel. Põhjuseks see, et kardan sisse magada. Vaheajal seda probleemi pole ning "ainult viis minutit veel" venib tihtipeale mitmeks tunniks.
Kui niiviisi pool päeva juba maha magatud on, siis ei suuda ma kuidagi leida piisavalt motivatsiooni voodist lahkumiseks. Teha ju enam midagi ei jõua, varsti on jälle uneaeg ja ilm on ka kole. Ühesõnaga - puhkepäev! Lisaks lugematutele eelmistele...
Taolise vegeteerimise positiivne külg on vähene energiakasutus. Ärgates kell 12, jääb vahele hommikusöök ning kui terve päev ainult lamaskleda, piisab ainult ühest-kahest korralikust toidukorrast. Milline säästurežiim!
Kahjuks nihkuvad sellise süsteemiga paigast biorütmid. Kui hommikul kaua magada, võib juhtuda, et öine uinumisaeg nihkub hilisemaks, mis omakorda liigutab ärkamisaega kaugemasse tulevikku. Lisaks tulevad hiljem kimbutama süümepiinad tegemata asjade pärast.
Eriti huvitav on ka pärast pikemaajalist pikutamist jalutama minna. Tekib tunne, nagu kõnniks nendel jalgadel esimest korda. Täpselt sama nagu rattasõitu meelde tuletades - alguses veider, hiljem loomulik.
Ma olen surmkindel, et eelmises elus olin karu, siil, unihiir või muu pudulojus, kes pool aastat veedab magades. Järgmises elus tahaksin ma eelkõige olla kass, kes päevad läbi pikutab, omades mitte ühtegi kohustust. Unelmate elu...
Pilt: TheEmeraldCrusader
Kui niiviisi pool päeva juba maha magatud on, siis ei suuda ma kuidagi leida piisavalt motivatsiooni voodist lahkumiseks. Teha ju enam midagi ei jõua, varsti on jälle uneaeg ja ilm on ka kole. Ühesõnaga - puhkepäev! Lisaks lugematutele eelmistele...
Taolise vegeteerimise positiivne külg on vähene energiakasutus. Ärgates kell 12, jääb vahele hommikusöök ning kui terve päev ainult lamaskleda, piisab ainult ühest-kahest korralikust toidukorrast. Milline säästurežiim!
Kahjuks nihkuvad sellise süsteemiga paigast biorütmid. Kui hommikul kaua magada, võib juhtuda, et öine uinumisaeg nihkub hilisemaks, mis omakorda liigutab ärkamisaega kaugemasse tulevikku. Lisaks tulevad hiljem kimbutama süümepiinad tegemata asjade pärast.
Eriti huvitav on ka pärast pikemaajalist pikutamist jalutama minna. Tekib tunne, nagu kõnniks nendel jalgadel esimest korda. Täpselt sama nagu rattasõitu meelde tuletades - alguses veider, hiljem loomulik.
Ma olen surmkindel, et eelmises elus olin karu, siil, unihiir või muu pudulojus, kes pool aastat veedab magades. Järgmises elus tahaksin ma eelkõige olla kass, kes päevad läbi pikutab, omades mitte ühtegi kohustust. Unelmate elu...
Pilt: TheEmeraldCrusader