Tervelt aasta olen ma ühiselamus pesitsenud nii, et mul midagi kaduma läinud pole, kuid nüüd on see juhtunud. Lõpuks ometi sattusin ma kurikuulsate toiduvaraste ohvriks.
19. septembril toimus Kadrioru pargis festival Valgus kõnnib Kadriorus 2013, mis lõpetas terve suve kestnud pargi sünnipäevapidustused. Ürituse jaoks oli tervesse parki puistatud laiali küünlaid ja tulukesi, esinemiskohti valgustasid prožektorid. Kõikjal kõndisid ringi pisikeste põnnidega perekonnad, sõprade kambad ja armunud paarikesed. Kuna läksin Tallinnasse bussiga ja pärast koolipäeva lõppu, ei jõudnud ma kahjuks kell 17 toimunud Corelli kuningliku Barokkorkestri kontserdile, kuid juba kell kaheksa patseerisin vägevas eredalt valgustatud pargis ringi. 13. kuupäeva ja reede kokkulangemine on levinud uskumuse kohaselt õnnetusttoov. Üheks põhjuseks võib olla näiteks see, et Jeesus löödi risti reedel ning päev enne toimunud õhtusöögil olevat osalenud 13 inimest, kellest üks suri. Olgu põhjuseks, mis on, aga nii mõnigi ebausklik ei julge tol päeval oma jalga kodust välja tõsta. Ühiselamus oli hommikul ärgates kohe aru saada, et võib tulla üks õnnetusi täis päev. Esiteks astusin voodist välja vasaku jalaga, mida ma tegelikult küll kogu aeg teen, sest paremal pool on sein ees. Teiseks ei olnud telefoni aku pärast 8-tunnist laadimist täis saanud. Asja lähemal uurimisel selgus, et ühikas pole elektrit, ning külmkapi temperatuuri ja mobiili aku järgi võis oletada, et juba üsna pikka aega. Niivõrd-kuivõrd keegi teab, aga pole see Rattus nii pisike ja armas rotipoju ühti. Nimelt olen ma juba aasta aega kord nädalas, vahel ka harvem, kohalikus Kaitseväe lasketiirus kogenud juhendaja käe all sportpüssi harjutanud. Miks ma sellise hobi valisin? Eks ma taha ju ka kuskilt otsast kõva mutt olla ja ähvardada, et minuga jamada ei tasu. Jahil ma küll ei käi ja snaipriks saada hetkel veel ei plaani, aga mingil määral aitab täpsuslaskmine pingeid maandada. Seda muidugi juhul, kui leht tuleb ilus. Nagu minul viimati! Mõte jõuab ikka hiljem järele, kui käed juba kirjutavad. Seepärast on "Uute tuulte" blogipostituses toimunud väikesed muudatused. Tutvuge hilinenud ideedega SIIN.
PS! ETK keti kauplustes on pannkoogijahu soodushinnaga. Köögis küpsetamine pakub suurepärast võimalust teiste nälginud ühikarottidega tutvumiseks. Täna said uued rotipojukesed ametlikult ühiselamusse vastu võetud. Eelmise aasta ühikakunn on praeguseks küll uutele jahimaadele läinud, kuid tema asetäitja sai ristimiskohustusega üsnagi hästi hakkama kõiki viilijaid sinepileivaga karistades.
Sel aastal on ühiselamusse oma pesa teinud üllatavalt palju uusi rotipoegi. Mul pole vanade nimedki peas, kui juba uusi tutvusi tekitama vaja hakata. Õnneks on nii mõnigi värsketest nägudest varasemast tuttav.
No küll mul ikka on palju asju! Terve voodi on kotte ja kodinaid täis ning ääreni täis kohver vedeleb keset põrandat. Ega siis midagi - tuleb need lahti pakkida.
|
R.303
Ühikarott aastast 2012. Rotiaastal sündinule peaks selline elu sobima? Arhiiv
June 2014
|