Lugesin ükskord huvi pärast üle ühikas vedelevad jalanõud ja sain tulemuseks erakordse 9 paari: kaks paari botaseid, millest ühed sise- ja teised välisjalanõud; kaks paari talvesaapaid, ühed pika, teised madala säärega; ühed helebeežid kingad mõeldud heledate sukkadega käimiseks päikesepaistelisel ajal ehk varasügisel ja kevadel; ühed madalad mustad igapäevakingad; ühed kõrge kontsaga tumehallid kingad koolis kekutamiseks; ühed must-valged platvormstiilis tenniskingad ja ühed keskmise kontsaga peotantsukingad. Ja ikka pole kunagi käepärast neid jalanõusid, mida vaja!
Selle talve ilma vaadates tundub, et kõige enam läheks vaja kummikuid, sest iga kord, kui lumi maha tuleb, võtab ära sulamine aega. Kooli ja ühiselamu vaheline tee muutub sageli kuiva jalaga läbimatuks. Kingad on kooli jõudes porised ja nõuavad puhastamist.
Kuigi ühiselamust viib koolini betoonplaatidest tee, on see kulunud ja auklik ning ümbritsevast muruplatsist veidi madalam, mistõttu vesi kivi peale valgub ja selle läbimatuks muudab. Kõige suuremas meeleheites olen kaalunud isegi ringiga ümber maja minekut, et kingi määrimata kooli jõuda.
Üheks lahenduseks on muidugi saabastega kooli minna, kingad näpus, kuid see on nii tüütu ja ega mu saapad seelikuga eriti kokku ei sobi. Eesmärk pühendab aga abinõu. Võib-olla peaks mõne paari jalanõusid koju viima ja kummikud asemele tooma?
Pidev vingumine kannab vist vilja, sest ükskord sai sõbral villand, ta vinnas mind selga ja kandis niiviisi ühikasse, minu seelikusaba tuules lehvimas ja valge tallaga kingad vastu tema reisi pendeldamas. Ta ei pannud mind maha enne, kui ma pärast teisele korrusele viivast trepist üles jõudnuna end ise maha libistasin, et ta selline koormaeesel olema ei peaks või tagurpidi trepist alla ei kukuks. Sellise lahenduse puhul polekski kummikuid vaja, ainult orja.
Pilt: Green-Lily
Kuigi ühiselamust viib koolini betoonplaatidest tee, on see kulunud ja auklik ning ümbritsevast muruplatsist veidi madalam, mistõttu vesi kivi peale valgub ja selle läbimatuks muudab. Kõige suuremas meeleheites olen kaalunud isegi ringiga ümber maja minekut, et kingi määrimata kooli jõuda.
Üheks lahenduseks on muidugi saabastega kooli minna, kingad näpus, kuid see on nii tüütu ja ega mu saapad seelikuga eriti kokku ei sobi. Eesmärk pühendab aga abinõu. Võib-olla peaks mõne paari jalanõusid koju viima ja kummikud asemele tooma?
Pidev vingumine kannab vist vilja, sest ükskord sai sõbral villand, ta vinnas mind selga ja kandis niiviisi ühikasse, minu seelikusaba tuules lehvimas ja valge tallaga kingad vastu tema reisi pendeldamas. Ta ei pannud mind maha enne, kui ma pärast teisele korrusele viivast trepist üles jõudnuna end ise maha libistasin, et ta selline koormaeesel olema ei peaks või tagurpidi trepist alla ei kukuks. Sellise lahenduse puhul polekski kummikuid vaja, ainult orja.
Pilt: Green-Lily