Lihavõtted ehk munadepühad ehk ülestõusmispühad ehk kevadpühad ehk kiigepühad - heal lapsel mitu nime. Koolilaste ja töörahva seas tuntud ka kui "Whohoo, vaba reede!" või "pikk nädalavahetus".
Ma tean, et ma peaksin midagi tegema, näiteks õppima või välja minema, aga ma lihtsalt ei viitsi. Andestage see mulle nii omane laiskus ja tahtepuudus ning laske mul rahus oma rotikoivad veel viimased kaheksa nädalat ühikavoodis välja sirutada. Ma luban, et ma täiesti laipa ei mängi. Olgu hingamine ja meditatsioon nii huvitavad kui tahes, minusugune süümepiinadega inimene peab endale mingisuguse tegevuse leidma, et enese silmis õppimise vältimist õigustada. Niisiis hõivangi ma end kõige mittevajalikuga. Ars longa vita brevis - ld k, "kunst on pikk, elu lühike" ... ehk pikki mõtteid, mis retsensiooni ei mahtunud Richard Wagneri ooperist "Tannhäuser". Alustaks kõigepealt sellega, et meie Rahvusooper Estonia hoone on vapustavalt ilus! Väljast õhtuti prožektoritega valgustatud sammastega hoone kesklinnas, puitdetailide ja metallnumbritega garderoob, läikima löödud mosaiikbetoonist monoliitpõrandad, detailnikerdused seintel ja rõdudel, suur laemaal ja lühter, kiri "Kunst kuulub rahvale" lava kohal ning antiikne hõng koridorides... Just selline peaks olema koht, kus sünnib suures koguses maagiat. Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas - ld k, "homme, homme, alati homme - nii möödub elu"
Aeg on minna pisikesele puhkepausile. Nädalake eemal koolist, ühiselamust, linnast... Õige hetk taastada närve, et üle elada veel viimane pingutus, viimased 8 nädalat enne suvevaheaega. Minu kõige hullem õudusunenägu on tõeks saanud - toakaaslane kuulis mind unes rääkivat. Ma olevat ühel ööl midagi üliinimlikul kiirusel tasakesi vuristanud ja siis uuesti sügavasse unne langenud. Unes rääkimine ehk rahvapäraselt sonimine võib esineda une kõigis faasides. See võib olla vaikne või vali, lihtsamad häälitsused või pikad monoloog-dialoogid, mis võivad esineda öö jooksul mitu korda. Enamasti räägivad unes lapsed, kuid see võib esineda ka täiskasvanutel. Sonimine iseenesest on ohutu, kuid võib häirida teisi või olla mõne raskema unehäire sümptomiks. (Wikipedia) Mutatis mutandis - ld k "muutes seda, mida on vaja muuta"
Nagu mõningad ehk juba näinud on, ei ole Rattuse veebilehe disain viimastel päevadel eriti püsiv olnud. Seda mitte ainult põhjusel, et kevade peaks heledate värvidega välja meelitama, vaid ka muudatustel Weebly sätestatud elementide väljanägemises. Reedel oli naistepäev, hurraa. Lilled, šokolaad, kingitused ja muu pahn. Mõttetud on need pühad ja tähtpäevad, ma ütlen. Mitte sellepärast, et keegi mulle kunagi midagi ei too (ega ma tahakski - viinamarjad on hapud?), vaid seetõttu, et minu arust on inetu, kui ainult üks kord aastas olulisi inimesi meeles peetakse ning sedagi vaid seepärast, et selline on traditsioon. Ilusam oleks sagedamini lähedastele midagi head öelda. Ma magama ei läinud enne kolme, mis mulle ebatavaline komme, kuid seltsis aeg nii kaunis kiirelt möödus, et kella vaadates ma olin löödud. Tõesti-tõesti, minuga juhtus üks imelik lugu. Tahtsime toakaaslasega teha filmiõhtut ja kuna minu arvuti sisseehitatud kõlarid pole suurem asi, mõtlesin, et laenan ehk klassivenna/ühikakaaslase vägevamaid riistapuid. Natuke moosimist ning noorhärra X oligi nõus. Pakkusin talle võimalust meiega liituda, kuid seda ta ei soovinud. Ühiselamus ei ole vahepeal midagi eriti märkimisväärset juhtunud, välja arvatud ehk see, et möödunud nädala pidude tõttu ei lasta neljapäeviti pärast kella kaht öösel enam kedagi uksest sisse. Mitte et see mulle korda läheks - üldjuhul ma nii hilja kuskil ei kola, kuigi alati võib olla erandjuhtumeid.
Kui kõigepealt ründasid ühikarottide privaatsust politseinikud ja narkokoerad, siis täna vaba tunni ajal ühiselamusse sattudes avastasin, et valvelauas polnud ühtki kolmanda korruse võtit. Nimelt oli haldusjuht korrapärast ringkäiku tegemas ja tubade üldist olukorda kontrollimas, et suveajaks remonti planeerida.
Lõpuks ometi on aeg rääkida ühiselamu peidetud poolest ehk neljapäeva- ja reedeõhtustest pidudest. Ennetades küsimust, miks seda teemat varem ei tõstatanud, ütlen ausalt, et esimene tõeline kogemus seoses ühiselamus korraldatavate joomingutega tuli alles täna. Suuremad koosviibimised tehakse neljapäeviti, sest paljud ühikarotid lähevad reedel nädalavahetuseks koju. See-eest on reedesed peod karmimad nii kellaaegade kui ka jookide poolest. Kuna olin sel reedel kohustatud ühiselamusse jääma, sain neid ka omal nahal tunda. Kui Rattusel midagi teha ei ole, marsib ta poodi ja ostab popcorn'i, otsib kuskilt internetiavarustest mõne hea filmi, laseb sellel natuke laadida/puhverdada ja peab roomie'ga plaani. Koos minnakse kööki plaksumaisi valmistama, pärast mida on terve korrus soola, või ja maisi lõhna täis. Ei pea olema verekoer, et lõhnajälje järgi minnes toa number 303 ukse taha sattuda ja mõista, et selle elanikel toimub mingit sorti filmiõhtu! Novus - ld k "uus" Initium - ld k "algus" Päike tõuseb vara, särab terve päeva kõrgel taevas ja loojub hilja punase triibuna silmapiiri taha. Räästad tilguvad, jääkatte alt piilub asfalt, lumesulamisvesi voolab rentsli poole... Jah, kevad-poiss piilub nurga tagant! Tänapäeva tehnikaühiskonnas on internetivõrgu olemasolu elementaarne. Paljudes avalikes kohtades on pidevalt olemas WiFi, mida kasutavad eriti nutitelefonide omanikud, aga ka sülearvutitega inimesed.
Ühiselamu internet on täiesti omaette teema. Kord on, kord pole ning keegi ei tea, kuidas ta järgmisena käituda võib. Ühiselamus elades olen avastanud, kui imeline leiutis on põrandasoojendus! Kodus mul sellist luksust pole, jalge alla jäävad vaid nii leiged kahhelkiviplaadid, kui vannitoa radiaator neid soojendada suudab. Loomulikult tõstab põrandasoojendus vannitoa temperatuuri, peale selle aga muudab kuuma duši alt väljumise mõnusamaks. Minule meeldib just nimelt põrandasoojenduse pärast vannitoas hambaid pesta. Siis on võimalik samal ajal paljajalu ringi tatsata. Lisaks sellele avastasin veel ühe kummalise viisi, kuidas põrandasoojendust kasutada saab. Nimelt tasub oma lumised suusad/jäised uisud laotada vannitoapõrandale radiaatori alla. Siis tuleb sooja nii ülevalt kui alt, ning sulamisvee pärast pole ka muretseda vaja! Ühiselamus on pisikese pinna peal koos palju rahvast, kes on kõik kohustatud üksteisega mingilgi määral arvestama. Kui müra taset koridoris kontrollib mõnikord valvuritädike, siis vannitoaustega on hoopiski teine lugu. Nii teise kui kolmanda korruse vannitubades on kolm dušši, kõik eraldatud vaheseintega ja varjatud dušikardinatega. Just nimelt selle tõttu ei mõista ma, miks pannakse duširuumi uks lukku, kui end pesema läheb vaid üks inimene? Poistel seda probleemi pole, nemad ei karda teisi mehi ning kui tüdrukud piiluma peaksid tulema, on olukord ju suisa lõbus! Mida kardab siis naissugu? Kas teisi neiusid või mehi? Mina pole veel kordagi kuulnud, et meie toredad ühiselamu poisid pesijaid piilumas käivad. Ning teiste naiste pärast ei näe ma ka mõtet põdeda. Ma ei ole varem märganud, et loodus võib nii ilus olla! Käisin nädalavahetusel taaskord sõbraga väljas, seekord suisa metsas. Kihutasime ringi lumesaaniga, viisime nugiste püüdmiseks mõeldud kastidesse meekärgi ja uurisime teistegi loomade poolt jäetud jälgi. Nägime hirve-, kitse-, põdra-, rebase-, nugise- ja metsseajälgi ning mõningaid magamisasemeidki. Muuseas näidati mulle ka kohta, kus kord hunti nähtud. Lisaks seletas sõber minule, kes ma selles valdkonnas nii rumal olen, miks terve metsaalune ühes kohas poritäpikesi täis oli. Nimelt olid metssead käinud kraavimudas püherdamas, seejärel kaks sammu edasi astunud ja end raputanud. Kui keegi mäletama peaks, käisin eelmisel nädalal kunstisaalis digimaalide näitust vaatamas eesmärgiga kirjutada sellest üks korralik kunstiretsensioon. Kirjatükk sai valmis ning natuke pikemgi, kui vaja. Kuna mulle too näitus väga meeldis, mõtlesin, et jagaksin oma muljeid ka teistega. Vastlapäev, lihaheitepäev, pudrupäev, liu(gu)päev - päev enne seitsmenädalast suurt paastu. Kuna paastuajal olid lõbustused keelatud, kasutati vastlapäeva, et veel viimast korda korralikult süüa ja pidutseda. Traditsioonid hõlmavad hernesupi, seajalgade ja vastlakukli söömist, kelgutamist ning vastlaliu laskmist. Vastlapäev on liikuv püha, mille tähistamise aeg sõltub ülestõusmispühadest. Rahvasuus levib ütlus, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale, võivad vanatüdrukud kosjas käia. See aga ei saa kunagi juhtuda. Tänavu on vastlapäev teisipäeval, 12. veebruaril. Kuna mina olen sel ajal linnas, tegin oma vastlaliud ette ära. Tegelikult küll mitte liud, vaid suisa saanisõidud! Tere-tore, mis mina teada sain! Sellal, kui kõik ühikarotid päeval korralikult majast väljas viibisid - kes koolis, kes linna peal - käisid meie tubades ringi politseinikud ja narkokoerad. Tea, kuidas mul see informatsioon kahe kõrva vahele jäi, aga selline protseduur pidavat toimuma igal aastal.
Sellest, kuidas ma kangapoest pitsi ostsin; kuidas ma eksisin ära väikelinnas, kus elan; kuidas kihutavad autojuhid mu märjaks pritsisid; kuidas mu saapad lekkima hakkasid; kuidas ma võõrastel tänavatel tiirutasin; kuidas ma liiga kaugele läksin; kuidas ma lõpuks soovitud kohta jõudsin; kuidas ma endale ilusa jaki ja teksapüksid sain; kuidas ma kunstisaalis näituseretsensiooni kirjutamas käisin ja seal oma kunstiajaloo õpetajat nägin ning sellest, kuidas muna kana õpetas. |
R.303Ühikarott alates aastast 2012. Rotiaastal sündinule peaks selline elu sobima? Arhiiv
May 2013
|
- Pesa
- Päevik
- Arhiiv
-
Looming
-
Luule
>
-
Kirjutised
>
-
Retsensioonid
>
- Paneelmaja vang
- Kiri Eestist
- Igav on
- Direktor
- Haridusministri hommikupoolik
- Teeme sääsest elevandi
- Vara tööle, hilja voodi
- Kuldsete lokkidega poisike
- Lilleke
- Ühel pimedal tormisel õhtul
- 51 halli varjundit
- Sõrves hukkus kalur
- Kiri Eestist
- Ratatouille Grimm
- HIV ja AIDS (referaat)
- Kui kodu jääb kitsaks
-
Retsensioonid
>
- Galerii >
-
Luule
>
- Veimevakk