[Teekond sinna ja tagasi, vol 1]
Järgmisel hommikul ärkasin tükk maad enne kella helisemist ja tõin saunalavalt ära riided, mis ma eelneval õhtul sinna kuivama viinud olin. Tark tegu, muide, sest ülejäänud kuivatasid oma särke-pükse terve hommikupooliku fööniga.
Järgmisel hommikul ärkasin tükk maad enne kella helisemist ja tõin saunalavalt ära riided, mis ma eelneval õhtul sinna kuivama viinud olin. Tark tegu, muide, sest ülejäänud kuivatasid oma särke-pükse terve hommikupooliku fööniga.
Hommikusöögiks olid õhtust järgi jäänud makaronid, võileivad ja puuviljad. Kõht täis, hambad pestud, kott pakitud, jätsime Saarjärvega hüvasti ja suundusime Tartu poole.
Meid majutati kahes hostelis: Looming ja Tamme. Enamik meist sai peavarju Loomingus, mis on ülimalt boheemlaslik koht. Hostel propageerib ökoloogilist eluviisi: kogu sisustus on taaskasutatud, tekid-padjad hotellide ülejäägid, voodipesu ei triigita, et säästa energiat ja puhastusvahendid on keskkonnasõbralikud.
End sisse seadnud, suundusime kesklinna poole, käisime poodides, sõime ning vaatasime kinos filmi "Rio 2". Pärast seda suundusime Tartu kuulsaima tänava - Rüütli - poole. Tuttavale tere öeldud, liikusime mööda Emajõe kallast Raekoja platsi taha Pirogovi parki, kus end ajutiselt maha istutasime ja pudelikeerutamist mängisime.
Kui meil külm hakkas, jalutasime Loomingu hosteli poole, kus parasjagu elu kees. Otsustades, et me ei taha pahandusi, suundusime A-ga hoopistükis Tamme hostelisse, kus ülejäänud kamp ööbis. Staadioni kõrval asuvas majas oli vaikne ja rahulik. Jutustasime niisama, kuni silm hakkas vaikselt looja minema. Neljast otsustasin, et on aeg oma hostelisse tagasi minna, ajasin A üles ja tirisin ta värske õhu kätte.
Õues oli juba üsna valge, linnud laulsid, tänavad olid tühjad. Kui Loomingusse jõudsime, oli rahvas alles ärkvel ja peomeeleolus. Käisin kiirelt duši all ja kui päike parasjagu aknast sisse paistma hakkas, heitsin voodisse. Uni tuli kiirelt ja oli magus.
Meid majutati kahes hostelis: Looming ja Tamme. Enamik meist sai peavarju Loomingus, mis on ülimalt boheemlaslik koht. Hostel propageerib ökoloogilist eluviisi: kogu sisustus on taaskasutatud, tekid-padjad hotellide ülejäägid, voodipesu ei triigita, et säästa energiat ja puhastusvahendid on keskkonnasõbralikud.
End sisse seadnud, suundusime kesklinna poole, käisime poodides, sõime ning vaatasime kinos filmi "Rio 2". Pärast seda suundusime Tartu kuulsaima tänava - Rüütli - poole. Tuttavale tere öeldud, liikusime mööda Emajõe kallast Raekoja platsi taha Pirogovi parki, kus end ajutiselt maha istutasime ja pudelikeerutamist mängisime.
Kui meil külm hakkas, jalutasime Loomingu hosteli poole, kus parasjagu elu kees. Otsustades, et me ei taha pahandusi, suundusime A-ga hoopistükis Tamme hostelisse, kus ülejäänud kamp ööbis. Staadioni kõrval asuvas majas oli vaikne ja rahulik. Jutustasime niisama, kuni silm hakkas vaikselt looja minema. Neljast otsustasin, et on aeg oma hostelisse tagasi minna, ajasin A üles ja tirisin ta värske õhu kätte.
Õues oli juba üsna valge, linnud laulsid, tänavad olid tühjad. Kui Loomingusse jõudsime, oli rahvas alles ärkvel ja peomeeleolus. Käisin kiirelt duši all ja kui päike parasjagu aknast sisse paistma hakkas, heitsin voodisse. Uni tuli kiirelt ja oli magus.
Hommikul ärkasin kellaga, sõin ja tegin ennast korda, pakkisin koti ja jäin lahkumist ootama. Leidus neid, kes polnud terve öö sõba silmale saanud, ja neid, kes juba varavalges kesklinna poodi kappasid, et tee peale süüa kaasa osta.
Need, kes polnud nii agarad, et hommikul esimese asjana toidupoodi joosta, nõudsid, et me läheks Lõunakeskusest läbi, kuid kahjuks ei võetud neid kuulda. Tundub, et mingi kõrgem vägi karistas noid virku, kes poodi minna ei tahtnud, sest buss läks kaks tänavat pärast hostelist lahkumist foori ees peatudes katki. Üle tee asus aga Konsum, kuhu kõik näljased ja janused tormasid.
Tallinna tipptunni liiklusummikus ei seista ka nii kaua foori taga, kui tegime seda meie. Neli tundi ootasime, millal tuleks Viljandist asendusbuss, et koju saaks. Selle aja sees magati, mängiti kaarte, käidi korduvalt poes, peeti õues piknikku ja imetleti lähenevat kõueilma.
Lõpuks jõudis kohale ka asendusbuss, reisikotid ja inimese koliti ühest masinast teise ja teekond võis alata. Virtsus poetas buss meid maha ning praamilt läksime üle jalgsi. Õnneks oli tolle päeva kolmas buss meid Kuivastus ootamas ning pärast poolt päeva kestnud reisi jõudsime lõpuks koju. Või vanaema juurde.
Tahaks huvi pärast teada, mis meie bussist sai
Pilt: TamarViewStudio