Nüüd, mil kõigil mu tuttavatel kas on load või käsil nende tegemine, sõidavad paljud sõbrad autodega ringi. Suur oli minu üllatus, kui ma ühel reedesel pärastlõunal avastasin, et paralleelklassi neli noormeest üsna minu kodu lähedale minna plaanivad.
Otse loomulikult palusin ma neil end auto peale võtta, sest esiteks tõotas taoline korraldus varasemat koju jõudmist ja teiseks oli seltskond ka lõbusam. Pressisin end tagumisele pingile kahe kapi vahele ja sõit võis alata.
Olin vägagi positiivselt üllatunud, kui avastasin, et roolis olev noormees X, kes alles hiljuti juhiload sai, järgis hoolega liiklusreegleid. Ta ei ületanud kiirust, oli kurvides ettevaatlik ja ei lasknud tähelepanul hajuda. Kuna mina olen palju hullema sõidustiiliga harjunud ega suutnud omale teadvustada, et tol juhil ei ole erilist sõidukogemust, tundsin end autos vägagi turvaliselt, sellal kui ülejäänud reisijad meeleheitlikult toolidest haarasid ja taeva poole palvetasid. Eriti siis, kui X, kes üritas korralikult oma suunavööndis püsida, kruusateel lahtise massi peal sõitis, selmet kinnitallatud jälgedes liigelda. Nähes kaasreisijate hirmul nägusid, sai talle mainitud, et metsa vahel ei pea alati korralik olema.
Kuigi kuttidel oli algselt planeeritud noormeesteõhtu, olid nad nõus ka mind viienda rattana randa kaasa võtma. Sõime krõpsu, jõime koolat, vaatasime rahulikku merd ja lasime päikesekiirtel end paitada. Kaks kutti kastsid end ka jäisesse vette, mis nägi välja umbes nii, et nad jooksid merre, kõhklesid veidi, plärtsatasid seejärel maoli vette, tõusid püsti, seisid natuke ja sammusid siis ranna poole tagasi.
Õhtu edenes photoshoot'iga, kus mina üritasin tabada just õiget hetke, mil kutid õhus on. Kui oli aeg lahkuda, viidi mind ilusti koduukse ette ning kutid läksid tagasi linna. Kuigi arvasin algul, et jõuan tänu neile varem koju, astusin oma tuppa ligi viis tundi hiljem. Sellegipoolest tundus mulle, et see oli seda väärt.
Pildid: Rattus303
Olin vägagi positiivselt üllatunud, kui avastasin, et roolis olev noormees X, kes alles hiljuti juhiload sai, järgis hoolega liiklusreegleid. Ta ei ületanud kiirust, oli kurvides ettevaatlik ja ei lasknud tähelepanul hajuda. Kuna mina olen palju hullema sõidustiiliga harjunud ega suutnud omale teadvustada, et tol juhil ei ole erilist sõidukogemust, tundsin end autos vägagi turvaliselt, sellal kui ülejäänud reisijad meeleheitlikult toolidest haarasid ja taeva poole palvetasid. Eriti siis, kui X, kes üritas korralikult oma suunavööndis püsida, kruusateel lahtise massi peal sõitis, selmet kinnitallatud jälgedes liigelda. Nähes kaasreisijate hirmul nägusid, sai talle mainitud, et metsa vahel ei pea alati korralik olema.
Kuigi kuttidel oli algselt planeeritud noormeesteõhtu, olid nad nõus ka mind viienda rattana randa kaasa võtma. Sõime krõpsu, jõime koolat, vaatasime rahulikku merd ja lasime päikesekiirtel end paitada. Kaks kutti kastsid end ka jäisesse vette, mis nägi välja umbes nii, et nad jooksid merre, kõhklesid veidi, plärtsatasid seejärel maoli vette, tõusid püsti, seisid natuke ja sammusid siis ranna poole tagasi.
Õhtu edenes photoshoot'iga, kus mina üritasin tabada just õiget hetke, mil kutid õhus on. Kui oli aeg lahkuda, viidi mind ilusti koduukse ette ning kutid läksid tagasi linna. Kuigi arvasin algul, et jõuan tänu neile varem koju, astusin oma tuppa ligi viis tundi hiljem. Sellegipoolest tundus mulle, et see oli seda väärt.
Pildid: Rattus303