Öösel on ebamugav magada. Voodipesu on värskelt pakendist võetud - kare ja paindumatu. Padi liiga pehme, häiriv valgus aknast. Vahepeal toksib keegi ventilatsioonišahtis. Ei saa aru, kas tõeline ühikarott, lind või hoopis vesi. Ega see väga ei häirigi. Paneb lihtsalt mõtlema, kes või mis sinna lõksu jäänud on. Niiöelda kaasvang selles ühikatoas.
Kahekesi neljases toas olla on väga mõnus. Ruumi on piisavalt, kappe ja sahtleid palju. Aga ikkagi ei mahu nagu asjad ära. Mitte ei saa aru, kust neid korraga nii palju kokku sai. Ei raatsi midagi koju ka viia: iial ei tea, millal midagi vaja võib minna. Samas avastan pidevalt, mis puudu on või mis võiks juures olla. Kodust tuleb tuua veekeedukann - saab vähemasti kiirnuudleid ja teed tegema hakata.
Wifi´t peab ka puhketoas püüdmas käima: otsapealsetesse tubadesse too imeasi ei levi. Rottidel puhketoa ümbruses on hõlbus elu. Nemad saavad kasvõi voodist interneti kätte.
Wifi´t peab ka puhketoas püüdmas käima: otsapealsetesse tubadesse too imeasi ei levi. Rottidel puhketoa ümbruses on hõlbus elu. Nemad saavad kasvõi voodist interneti kätte.