Kes ei tööta, see ei söö ja kuna minule meeldib süüa, otsustasin sel suvel tööle minna. Sobivaks kohaks osutus kohaliku söögikoha juures asuv infopunkt, kus kuuendast juunist üheksandani iga päev seitse tundi juba istutud on saadud. Neli päeva tööl, neli päeva puhkust - hetkegraafik sai kolleegiga nii sätitud.
Kuuendal oli kõige enam tööd - ruum tuli koristada, kastid erinevate voldikutega lahti võtta, brošüürid laiali laotada, arvepidamine järjele seada - kuid mul ei olnud selle vastu midagi. Pisut rassimist ei tee kunagi paha. Samuti pean ma teadma, mis kus ja kuidas on - kellegi teise järel on mul keeruline tegutseda.
Turismihooaeg ei ole veel kõige suuremat hoogu sisse saanud, seepärast ei ole hetkel ka palju välismaalasi külas käinud. Pühapäeval sain siiski aidata inglast, kellel ei olnud õiget adapterit, et oma kaamera akusid laadida. Kiire käik koju ja olemas!
Kui ma hiljem selle sama inglase - Chris'i - rajalt maha võtsin, et temaga pisut juttu puhuda, sain teada, et ta elab Cambridge'is, kuid on algselt pärit Šotimaalt. Seda kinnitas ka tema punane habe, mida ta telgis ööbides pikemat aega ajada ei olnud saanud. Nimelt oli ta jalgrattaga ette võtnud reisi läbi Euroopa, olles praeguseks läbinud juba Hollandi, Saksamaa, Leedu, Läti ja pool Eestit. Kuna mul oli üsna turistidevaene päev, sain tunnikese temaga maast ja ilmast vestelda. Seejärel otsustas ta öömaja poole edasi liikuda.
Veidikese aja pärast märkasin õues kaht jalgratast. Koheselt tuli meelde, et Chris oli kohanud veel kaht ratastega liikuvat turisti. Läksin siis omavoliliselt nende juurde, ette ja taha vabandades, ning küsisin, kes nad on, kust nad on, miks nad on... Sain teada, et olidki Chris'i tuttavad ning pärit Prantsusmaalt. Bonjour!
Kui minu tööpäevadel käisid mul sõbrad ja kolleeg X külas, siis täna, kui oli minu vaba päev, otsustasin korraks X-i juurest läbi hüpata. Tundub, et sattusin just õigel hetkel, sest ümbruses lällas kamp purjus rattureid. Tõmbusime infopunkti ruumi, et rahulikult jutustada, kuni märkasin meie tuba söögikohaga ühendavast aknast üht T-särgi ja rätikuga meest. Järgmisel hetkel oli rätik kadunud ja mina sain lapsepõlvetrauma...
Olles rõõmus, et parasjagu ei olnud minu tööpäev, põgenesin sealt esimesel võimalusel, kui olin kindlaks teinud, et väljapääsutee on piisavalt turvaline.
Pilt: MelihERSAHiN
Turismihooaeg ei ole veel kõige suuremat hoogu sisse saanud, seepärast ei ole hetkel ka palju välismaalasi külas käinud. Pühapäeval sain siiski aidata inglast, kellel ei olnud õiget adapterit, et oma kaamera akusid laadida. Kiire käik koju ja olemas!
Kui ma hiljem selle sama inglase - Chris'i - rajalt maha võtsin, et temaga pisut juttu puhuda, sain teada, et ta elab Cambridge'is, kuid on algselt pärit Šotimaalt. Seda kinnitas ka tema punane habe, mida ta telgis ööbides pikemat aega ajada ei olnud saanud. Nimelt oli ta jalgrattaga ette võtnud reisi läbi Euroopa, olles praeguseks läbinud juba Hollandi, Saksamaa, Leedu, Läti ja pool Eestit. Kuna mul oli üsna turistidevaene päev, sain tunnikese temaga maast ja ilmast vestelda. Seejärel otsustas ta öömaja poole edasi liikuda.
Veidikese aja pärast märkasin õues kaht jalgratast. Koheselt tuli meelde, et Chris oli kohanud veel kaht ratastega liikuvat turisti. Läksin siis omavoliliselt nende juurde, ette ja taha vabandades, ning küsisin, kes nad on, kust nad on, miks nad on... Sain teada, et olidki Chris'i tuttavad ning pärit Prantsusmaalt. Bonjour!
Kui minu tööpäevadel käisid mul sõbrad ja kolleeg X külas, siis täna, kui oli minu vaba päev, otsustasin korraks X-i juurest läbi hüpata. Tundub, et sattusin just õigel hetkel, sest ümbruses lällas kamp purjus rattureid. Tõmbusime infopunkti ruumi, et rahulikult jutustada, kuni märkasin meie tuba söögikohaga ühendavast aknast üht T-särgi ja rätikuga meest. Järgmisel hetkel oli rätik kadunud ja mina sain lapsepõlvetrauma...
Olles rõõmus, et parasjagu ei olnud minu tööpäev, põgenesin sealt esimesel võimalusel, kui olin kindlaks teinud, et väljapääsutee on piisavalt turvaline.
Pilt: MelihERSAHiN