Kaks aastat kestnud Eesti-Läti noortevahetusprojektil tõmmati lõpuks ometi otsad kokku. Viimane konverentsivormis kohtumine leidis aset 19. oktoobril Ventspilsis. Kuna Eesti poolelt oli ette nähtud 45 külalist, aeti lisaks projektis osalejatele Lätti ka kohalik rahvatantsurühm, mille ridadesse kuulun ka mina, sest muud moodi poleks piisavalt huvilisi olnud.
Et oleks rohkem aega kohapeal uudistamiseks, mindi naaberriiki kohale juba neljapäeval. Bussireis Ventspilsi venis kohutavalt pikaks - koos peatustega olime teel ligi 11 tundi. Magada ei saanud, sest tagumine pink, mis oli küllastunud noormeestega, lärmas nagu segased. Ja seda nii enne kui ka pärast piiri, mil kottidest lausa vägijoogid välja kraamiti. Kõrvaklapid aitasid kisa veidi summutada, kuid vali muusika peletas une. Nokk kinni, saba lahti.
Kohale jõudsime umbes ühest öösel. Kuigi algul pidime ööbima hotellis, oli meid vististi eelarve tõttu ümber tõstetud kämpingutesse. Majakestes oli vannituba ja kaks ruumi kahe voodiga - kokku 4 inimest.
Tormasin pärast ruumide jagamist kohe duši alla, sest kartsin, et kolme neiuga ühes majas olles võib vesi kiiresti otsa saada. Räpane duširuum õnnistas mind sooja veega ja ma sain kogu mustuse oma kehalt maha pesta. Taoline kiirustamine tuli kasuks, sest millegipärast hakkas meie läbivoolu veesoojendi streikima ja järgnevatel päevadel tuli kraanist ainult külma ja jääkülma vett, millega suures hädas siiski end karastatud sai.
Puhta plikana hakkasin otsima kohta, kuhu võiks külge maha panna, ning leidsingi oma voodi üles. Kuigi järgneval hommikul nii mõnigi kurtis, et voodi oli kõva ja ebamugav, oli minu arust madrats väga mõnus ja padi piisavalt pehme. Ainuke halb asi oli see, et kuna kämpinguid polnud enne tükk aega köetud, valitses toas külm õhk. Keerasime küll kõik radiaatorid põhja, kuid need olid nii pisikesed, et kulus vähemalt päev, enne kui tuba korralikult soojaks läks. Niisiis tuli esimesel ööl teki all väriseda. Panin küll paksult riideid selga, aga ärkasin mingil hetkel ikkagi üles ja avastasin, et olen keras nagu kassipoeg.
[@Ventspils]
Pilt: PapirDue
Kohale jõudsime umbes ühest öösel. Kuigi algul pidime ööbima hotellis, oli meid vististi eelarve tõttu ümber tõstetud kämpingutesse. Majakestes oli vannituba ja kaks ruumi kahe voodiga - kokku 4 inimest.
Tormasin pärast ruumide jagamist kohe duši alla, sest kartsin, et kolme neiuga ühes majas olles võib vesi kiiresti otsa saada. Räpane duširuum õnnistas mind sooja veega ja ma sain kogu mustuse oma kehalt maha pesta. Taoline kiirustamine tuli kasuks, sest millegipärast hakkas meie läbivoolu veesoojendi streikima ja järgnevatel päevadel tuli kraanist ainult külma ja jääkülma vett, millega suures hädas siiski end karastatud sai.
Puhta plikana hakkasin otsima kohta, kuhu võiks külge maha panna, ning leidsingi oma voodi üles. Kuigi järgneval hommikul nii mõnigi kurtis, et voodi oli kõva ja ebamugav, oli minu arust madrats väga mõnus ja padi piisavalt pehme. Ainuke halb asi oli see, et kuna kämpinguid polnud enne tükk aega köetud, valitses toas külm õhk. Keerasime küll kõik radiaatorid põhja, kuid need olid nii pisikesed, et kulus vähemalt päev, enne kui tuba korralikult soojaks läks. Niisiis tuli esimesel ööl teki all väriseda. Panin küll paksult riideid selga, aga ärkasin mingil hetkel ikkagi üles ja avastasin, et olen keras nagu kassipoeg.
[@Ventspils]
Pilt: PapirDue