Sai vist boksikaaslasi tutvustavas sissekandes midagi ära sõnatud, sest olles pühapäeval oma sõdurpoisi Mereväe baasi ära visanud, saabusin ühikasse, kus ootas nutetud silmadega C. Asja lähemalt uurides ilmnes, et too oli just oma kutist lahku läinud.
Ma ei tea, mis Eestimaal toimub, aga ma arvan, et ma pole ainus, kes on märganud, et viimasel ajal on ilm kole külmaks kiskunud. Nagu väga külmaks. Julgeksin öelda, et isegi jäiselt külmaks.
Mul on mingisugune haruldane oskus teisi inimesi enda eest majapidamistöid tegema panna. Eelmises ühiselamus suutsin mitu korda maja enesega täiesti mitte seotud inimesed oma ühikatoast tolmu imema või enda voodipesu vahetama panna ja tundub, et see traditsioon jätkub ka uues elukohas.
Haistmismeel - üks viiest meelest, millega ümbritsevat maailma tajuda. Mitte et ma mingisugune nuuskurkoer oleksin, aga oma arust on mul üsna hea nina eri lõhnade peale. Teatud olukordades võib see aga probleeme tekitada.
514s on kaks kahekohalist tuba ehk kokku neli inimest ühes boksis. Neli erisugust inimest üle Eesti, kellel on kõigil oma äranägemine ja maailmavaade, kuid kes peavad kuidagimoodi leidma kuldse kesktee oma elukorralduses, garanteerimaks kõigi elanike rahulolu.
|
Rattus 514
Väikelinnast päälinna - kuidas Rattus omadega Tallinnas hakkama saab? Kes on tema uued ühikakaaslased? Milline on tegelikult ülikoolielu? Püsige lainel! Archives
May 2016
Categories |