Ma olen alati olnud abivalmis inimene. Algkassides ja põhikoolis lubasin teistel alati kodused ülesanded enda pealt ära kirjutada. Kui keegi harjutust lahendada ei osanud, võis ta julgelt minu poole pöörduda. Mõnikord aitasin klassikaaslasi kontrolltööde ajalgi. Gümnaasiumis olen ma üllast traditsiooni jätkanud.
Olgu teiste tundidega, nagu on, aga inglise keeles istun ma kahe noormehe vahel. Kuigi nad on mõlemad taibukad, jääb neil vajaka viitsimisest, mistõttu loodavad nad koduste ülesannete lahendamise ja tööde koha pealt minu kohusetundlikkusele. Kuna ma kade ei ole, jagan oma arukust lahkelt, eeldusel, et ma muidugi ise harjutusi lahendada mõistan.
Taoline ühepoolne sümbioos kestab juba kolmandat aastat. Tegelikult pole see kummalegi osapoolele otseselt kasulik: minule ei maksa keegi ja noormeestele teen vaid karuteene, kuna inglise keele riigieksam tuleb neil ikkagi oma peaga sooritada. Muidugi on asja juures mõningaid plusse. Nemad hoiavad minu abiga oma hinded enam-vähem joones ega pea tunnis õpetaja kurja pilku kannatama. Mina aga ei pea kunagi kaasas tassima suurt ja rasket inglise keele õpikut ning võin alati kindel olla, et mulle hoitakse harjumuspärast kohta noormeeste vahel.
Ma olen üsna kindel, et õpetaja saab aru, et poisid pidevalt mind ära kasutavad, kuid tundub, et tal on ükskõik. Ja miks peakski see talle korda minema? On ju ometi igaühe enese asi, kas ja kui palju ta õpib. Gümnaasium on vabatahtlik, nagu meile öelda armastatakse.
Viimase tööga jäime aga küll haledalt vahele. Nimelt oli vaja teha harjutusi oleviku ajavormide peale ja kõik kulges nii nagu tavaliselt: mina tegin nii hästi, kui oskasin, ning noormehed vihtusid suurema osa mõtlemata maha. Asi päädis sellega, et kui me tööd tagasi saime, oli kõigil kolmel punane joon alla tõmmatud ühele ja samale vastusele. Minul, keda mu parasiidist noormehed peavad kuldajuks ja inglise keele geeniuseks, on piinlik tunnistada, et ma kirjutasin valesti sõna 'ujuma' põhivormi. 'Have swum' asemel ilutses kolme kõrvuti istuva õpilase töödel uhkelt 'have swimmed'. Loomulikult ei saanud õpetaja taolist "kokkulangevust" mainimata jätta, kuid paistis, et teda mahategemine väga ei morjenda.
Mina, muideks, sain töö eest hindeks viie, noormehed aga ikkagi neljad, mis tõestab, et mõningaid ülesandeid lahendavad nad ka iseseisvalt. Aga võib-olla oli põhjuseks see, et sain töö enne neid tehtud ja hülgasin nad, et varem sööma minna.
Pilt: TamarViewStudio
Taoline ühepoolne sümbioos kestab juba kolmandat aastat. Tegelikult pole see kummalegi osapoolele otseselt kasulik: minule ei maksa keegi ja noormeestele teen vaid karuteene, kuna inglise keele riigieksam tuleb neil ikkagi oma peaga sooritada. Muidugi on asja juures mõningaid plusse. Nemad hoiavad minu abiga oma hinded enam-vähem joones ega pea tunnis õpetaja kurja pilku kannatama. Mina aga ei pea kunagi kaasas tassima suurt ja rasket inglise keele õpikut ning võin alati kindel olla, et mulle hoitakse harjumuspärast kohta noormeeste vahel.
Ma olen üsna kindel, et õpetaja saab aru, et poisid pidevalt mind ära kasutavad, kuid tundub, et tal on ükskõik. Ja miks peakski see talle korda minema? On ju ometi igaühe enese asi, kas ja kui palju ta õpib. Gümnaasium on vabatahtlik, nagu meile öelda armastatakse.
Viimase tööga jäime aga küll haledalt vahele. Nimelt oli vaja teha harjutusi oleviku ajavormide peale ja kõik kulges nii nagu tavaliselt: mina tegin nii hästi, kui oskasin, ning noormehed vihtusid suurema osa mõtlemata maha. Asi päädis sellega, et kui me tööd tagasi saime, oli kõigil kolmel punane joon alla tõmmatud ühele ja samale vastusele. Minul, keda mu parasiidist noormehed peavad kuldajuks ja inglise keele geeniuseks, on piinlik tunnistada, et ma kirjutasin valesti sõna 'ujuma' põhivormi. 'Have swum' asemel ilutses kolme kõrvuti istuva õpilase töödel uhkelt 'have swimmed'. Loomulikult ei saanud õpetaja taolist "kokkulangevust" mainimata jätta, kuid paistis, et teda mahategemine väga ei morjenda.
Mina, muideks, sain töö eest hindeks viie, noormehed aga ikkagi neljad, mis tõestab, et mõningaid ülesandeid lahendavad nad ka iseseisvalt. Aga võib-olla oli põhjuseks see, et sain töö enne neid tehtud ja hülgasin nad, et varem sööma minna.
Pilt: TamarViewStudio