Eesti keele eksam on seljataga, inglise keelest pääsesin ja riigieksamitest viimane oli matemaatika. Üks põhjus, miks ma reaalklassi astusin, oli see, et ma ei osanud ei matemaatikat ega füüsikat, ja nüüd on need kaks eksamit mul lausa järjest.
Enne matemaatikaeksamit on aega konsultatsioonideks, kuid kuna meie matemaatikaõpetaja on samaaegselt ka õppealajuhataja, ei jõudnud ta igal päeval meiega kohtuda. Paralleelklassidel oli teine õpetaja X, kes tegi neile peaaegu igapäevaselt konsultatsioone. Otse loomulikult kasutasin ma võimalust ja küsisin X-ilt, kas võin mõnikord tema tundidesse ilmuda, kui ajaliselt sobib. Tal polnud muidugi midagi selle vastu, kui inimene õppida soovib.
X on tuntud oma karmide ütlemiste poolest ja omab õpilaste seas üsnagi hirmuäratavat reputatsiooni, seega üritasin hoida võimalikult madalat profiili. Kahjuks ei õnnestunud see mul, sest kui ma juba esimesel tunnil nohu tõttu tatistasin, käskis X akna kinni panna, mispeale ma kõrvaotsteni punastasin ja edaspidi enam nina nuusata ei julgenud. Üldse suutis X ming hetkega peedist punasemaks ajada. Tundsin lausa, kuidas veri näkku valgus, ja see ei muutnud asja teps mitte paremaks.
X-ile meeldib, kui õpilased tunnis kaasa mõtlevad, mistõttu ta mängib sageli lolli ja ootab juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Kahjuks pole ka nutikad õpilased altid temaga suhtlema, kartes torkavaid kommentaare. Sellegipoolest tegin ma mõnikord suu lahti, et paralleelklasse võimalikust norimisest säästa. Mina pidin X-ile meeldima, sest oskan matemaatikat. Ma ei saa aru. Kas siis õpetaja peab poputama neid, kes tõepoolest tema ainest aru ei saa? Parem on ju otse välja öelda, et midagi on valesti. Igatahes pakkusin isegi enda jaoks üllatusena ühele trigonomeetriaülesandele raudkindla lahenduse ja tõestasin selle igat pidi ära. Selle peale ütles X: "Sa pole küll minu muna, aga nagu näha, siis muna ikkagi õpetab kana."
Minu lahendusest oli lausa õpetajate toas juttu olnud, sest enne neljapäevast matemaatikaeksamit pidas mind kinni ühiskonnaõpetuse õpetaja, kelle kohaselt oli X mind poolenisti matemaatikageeniuseks nimetanud. Kompliment missugune.
Eksam igatahes oli jube. Seekord sain öösel magada, aga enne uinumist ajas voodist välja veel ühikute ja trigonomeetriliste funktsioonide teisendamine, mida ma enam ei mäletanud. Enne uinumist oli vererõhk niivõrd kõrge, et nuusates hakkas nina verd jooksma. Isegi hullemini, kui tavaliselt - pidin vannituppa tilgutama minema.
Hommikul ärkasin väsinuna. Vererõhk jamas terve päev, pea kuumas otsas, närv oli nii sees, et kui pärast esimest osa trepist alla läksin, jalad värisesid all. Kontrollid-asjad pendeldasid peas, aga teise osa lõpuks oli juhe nii koos, et viimase ülesande vormistus jäigi pisut koledaks. Eks näis, mida hindajad arvavad. Mina andsin antud situatsioonis endast 140%.
Kui ma eksamiruumist väljusin, ei jaksanud kellegagi suhelda. Ei tahtnud kuulata neid aga-mis-sina-selle-vastuseks-said-jutte ja põgenesin ühikasse kotti pakkima, et juba tunni pärast koju sõita. Ehk aitab veidikeseks matemaatikast.
Pilt: Timosaby
X on tuntud oma karmide ütlemiste poolest ja omab õpilaste seas üsnagi hirmuäratavat reputatsiooni, seega üritasin hoida võimalikult madalat profiili. Kahjuks ei õnnestunud see mul, sest kui ma juba esimesel tunnil nohu tõttu tatistasin, käskis X akna kinni panna, mispeale ma kõrvaotsteni punastasin ja edaspidi enam nina nuusata ei julgenud. Üldse suutis X ming hetkega peedist punasemaks ajada. Tundsin lausa, kuidas veri näkku valgus, ja see ei muutnud asja teps mitte paremaks.
X-ile meeldib, kui õpilased tunnis kaasa mõtlevad, mistõttu ta mängib sageli lolli ja ootab juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Kahjuks pole ka nutikad õpilased altid temaga suhtlema, kartes torkavaid kommentaare. Sellegipoolest tegin ma mõnikord suu lahti, et paralleelklasse võimalikust norimisest säästa. Mina pidin X-ile meeldima, sest oskan matemaatikat. Ma ei saa aru. Kas siis õpetaja peab poputama neid, kes tõepoolest tema ainest aru ei saa? Parem on ju otse välja öelda, et midagi on valesti. Igatahes pakkusin isegi enda jaoks üllatusena ühele trigonomeetriaülesandele raudkindla lahenduse ja tõestasin selle igat pidi ära. Selle peale ütles X: "Sa pole küll minu muna, aga nagu näha, siis muna ikkagi õpetab kana."
Minu lahendusest oli lausa õpetajate toas juttu olnud, sest enne neljapäevast matemaatikaeksamit pidas mind kinni ühiskonnaõpetuse õpetaja, kelle kohaselt oli X mind poolenisti matemaatikageeniuseks nimetanud. Kompliment missugune.
Eksam igatahes oli jube. Seekord sain öösel magada, aga enne uinumist ajas voodist välja veel ühikute ja trigonomeetriliste funktsioonide teisendamine, mida ma enam ei mäletanud. Enne uinumist oli vererõhk niivõrd kõrge, et nuusates hakkas nina verd jooksma. Isegi hullemini, kui tavaliselt - pidin vannituppa tilgutama minema.
Hommikul ärkasin väsinuna. Vererõhk jamas terve päev, pea kuumas otsas, närv oli nii sees, et kui pärast esimest osa trepist alla läksin, jalad värisesid all. Kontrollid-asjad pendeldasid peas, aga teise osa lõpuks oli juhe nii koos, et viimase ülesande vormistus jäigi pisut koledaks. Eks näis, mida hindajad arvavad. Mina andsin antud situatsioonis endast 140%.
Kui ma eksamiruumist väljusin, ei jaksanud kellegagi suhelda. Ei tahtnud kuulata neid aga-mis-sina-selle-vastuseks-said-jutte ja põgenesin ühikasse kotti pakkima, et juba tunni pärast koju sõita. Ehk aitab veidikeseks matemaatikast.
Pilt: Timosaby