Palju poleemikat tekitanud telekanal Tallinna TV pakub erinevalt teistest Eesti kommertskanalitest üsnagi kvaliteetseid filmielamusi. Mõned linateosed, mida ma sealt näinud olen, sisaldavad muuseas taolisi pärle, nagu "Emma õnn", "Kõrvutu jänes", "Paris, je t'aime" ja "Uhkus".
Tõestisündinud lool põhineva filmi sündmustik toimub getos asuvas Philadelphia Rekreatsioonikeskuses (edaspidi PRK). Lagunenud noortekeskust ähvardab sulgemine, kuni sinna asub tööle sihikindel mees Jim Ellis (Terrence Howard), kes teeb korda hoones oleva basseini ning hakkab kohalikke noorukeid treenima juhataja Elstoni (Bernie Mac) skeptilisusest hoolimata.
Jim Ellis on just kolledži lõpetanud, kuid matemaatikakraadist hoolimata ei taheta teda ühte Philadelphia erakooli tööle võtta. Kogu oma elu on Jim pidanud taluma rassismi. Kolledži ujumismeeskonda kuuludes nägi ta palju vaeva, et jõuda võistlustele, kuid olles ainuke mustanahaline võistkonnas, boikoteerisid kaasujujad teda. Lüües teda võistlustelt ära ajavat politseinikku, satub ta ajutiselt vanglasse.
Kuna ta vabanedes õpetajana tööd ei saa, saadetakse ta PRK-sse asju kokku pakkima, et oleks võimalik hoone maatasa lammutada. Muuseas leiab Jim Ellis majast ujumisbasseini, mis äratab temas vanad mälestused. Ta korrastab ruumi ning täidab basseini veega.
Hoovis on noored poisid (Brandon Fobbs, Alphonso McAuley, Nate Parker, Kevin Phillips, Scott Eastwood, Evan Ross) harjunud korvpalli mängima, kuid kui linnavalitsus eemaldab nende korvirõnga, kutsub Jim Ellis nad basseini end jahutama. Poisid lollitavad keeldudest hoolimata, kuni tekib vastasseis Jimi ja kamba liidri vahel. Otsustatakse võistelda ujumises. Võidab otse loomulikult Jim Ellis.
Sestpeale otsustavad kutid end kokku võtta ja asuvad Jimi range käe all treenima. Hiljem liitub nendega ka noor neiu Willie (Regine Nehy), kes paljudele poistele silmad ette teeb.
Nende esimesed võistlused on Main Line'i Akadeemia vastu, kuid ülbed PRK kutid arvavad, et pärast mõningaid kergeid suplusi basseinis on nad kohe tipptasemel. Nad saavad haledalt pähe, kuid bussis hoiavad tuju siiski üleval, alavääristades Main Line'i ujujaid. Jim ja Elston panevad noortele südamele, et elu ei ole vaid pillerkaar ning löövad võistkonnale käega.
Järgmisel päeval on meeskond aga alandlikult ujumispükstes ja trikoos basseiniveerel Jimi ootamas ning valmis treeningutele pühenduma. Pärast vaevarikkaid hetki otsustavad PRK noored oma õnne proovida osariigi meistrivõistlustest ujumises, mille nad pärast pingelist lõppu võidavad. Lõpp hea, kõik hea.
Ma olen viimasel ajal filmidele väga sügavalt kaasa elama hakanud. Erand ei olnud ka 2007. aasta teos "Uhkus", mille närvesöövate finaalvõistluste ajal mul kõht väljakannatamatult krampi kiskus. Üldse läks lugu sügavalt hinge.
Näitlemine mind ei häirinud, sest ma ei pööra sellele filmide puhul kunagi tähelepanu, välja arvatud juhul, kui see ülimalt halb on. Pigem keskendun ma sisule. Sellegipoolest ei tundunud osatäitjad amatöörlikud.
Ma pole end kunagi rassistiks pidanud, kuigi pisikesena USA-s käies loeti mulle sõnad peale, et ühegi mustanahalise seltskonnas ei tohi kasutada termineid neeger, must, värviline... No jumala eest! Mida ma ütlen inimese kohta, kellel on ilmselgelt tume nahk ja kes kuulub negriidsesse rassi? Mina ju ei solvuks, kui keegi ütleks mulle valge, sest, oleme ausad, isegi europiidse rassi seas olen ma üsna silmapaistev lumetooni isend.
Miks peaks keegi "Uhkust" vaatama?
Jim Ellis on just kolledži lõpetanud, kuid matemaatikakraadist hoolimata ei taheta teda ühte Philadelphia erakooli tööle võtta. Kogu oma elu on Jim pidanud taluma rassismi. Kolledži ujumismeeskonda kuuludes nägi ta palju vaeva, et jõuda võistlustele, kuid olles ainuke mustanahaline võistkonnas, boikoteerisid kaasujujad teda. Lüües teda võistlustelt ära ajavat politseinikku, satub ta ajutiselt vanglasse.
Kuna ta vabanedes õpetajana tööd ei saa, saadetakse ta PRK-sse asju kokku pakkima, et oleks võimalik hoone maatasa lammutada. Muuseas leiab Jim Ellis majast ujumisbasseini, mis äratab temas vanad mälestused. Ta korrastab ruumi ning täidab basseini veega.
Hoovis on noored poisid (Brandon Fobbs, Alphonso McAuley, Nate Parker, Kevin Phillips, Scott Eastwood, Evan Ross) harjunud korvpalli mängima, kuid kui linnavalitsus eemaldab nende korvirõnga, kutsub Jim Ellis nad basseini end jahutama. Poisid lollitavad keeldudest hoolimata, kuni tekib vastasseis Jimi ja kamba liidri vahel. Otsustatakse võistelda ujumises. Võidab otse loomulikult Jim Ellis.
Sestpeale otsustavad kutid end kokku võtta ja asuvad Jimi range käe all treenima. Hiljem liitub nendega ka noor neiu Willie (Regine Nehy), kes paljudele poistele silmad ette teeb.
Nende esimesed võistlused on Main Line'i Akadeemia vastu, kuid ülbed PRK kutid arvavad, et pärast mõningaid kergeid suplusi basseinis on nad kohe tipptasemel. Nad saavad haledalt pähe, kuid bussis hoiavad tuju siiski üleval, alavääristades Main Line'i ujujaid. Jim ja Elston panevad noortele südamele, et elu ei ole vaid pillerkaar ning löövad võistkonnale käega.
Järgmisel päeval on meeskond aga alandlikult ujumispükstes ja trikoos basseiniveerel Jimi ootamas ning valmis treeningutele pühenduma. Pärast vaevarikkaid hetki otsustavad PRK noored oma õnne proovida osariigi meistrivõistlustest ujumises, mille nad pärast pingelist lõppu võidavad. Lõpp hea, kõik hea.
Ma olen viimasel ajal filmidele väga sügavalt kaasa elama hakanud. Erand ei olnud ka 2007. aasta teos "Uhkus", mille närvesöövate finaalvõistluste ajal mul kõht väljakannatamatult krampi kiskus. Üldse läks lugu sügavalt hinge.
Näitlemine mind ei häirinud, sest ma ei pööra sellele filmide puhul kunagi tähelepanu, välja arvatud juhul, kui see ülimalt halb on. Pigem keskendun ma sisule. Sellegipoolest ei tundunud osatäitjad amatöörlikud.
Ma pole end kunagi rassistiks pidanud, kuigi pisikesena USA-s käies loeti mulle sõnad peale, et ühegi mustanahalise seltskonnas ei tohi kasutada termineid neeger, must, värviline... No jumala eest! Mida ma ütlen inimese kohta, kellel on ilmselgelt tume nahk ja kes kuulub negriidsesse rassi? Mina ju ei solvuks, kui keegi ütleks mulle valge, sest, oleme ausad, isegi europiidse rassi seas olen ma üsna silmapaistev lumetooni isend.
Miks peaks keegi "Uhkust" vaatama?
- Sügav sisu, mis põhineb tõestisündinud lool;
- Tolerantsi treenimine;
- Spordi propageerimine;
- Seksikad lihaselised mustanahalised noormehed jahutavas basseinivees pikki tõmbeid tegemas!