Just selline kiri oli mind ootamas, kui ühel päeval koolist ühiselamusse tulin. Suurte silmadega võtsin valvurtädilt ümbriku vastu ja suundusin oma tuppa lugema.
Afektiseisundis voodil istudes mõtlesin, kes võiks minule aaretejahti korraldada. Ainus, mida teadsin, oli, et kirja oli toonud keegi pikk minust vanem mees, mis iseenesest pole just parim vihje. Suurest uudishimust hakkasin oma tuttavaid pinnima. Kõik salgasid. Mõtliku meele ja mureliku südamega läksin magama.
Järgmisel päeval tuli mulle sõnum, kus teavitati, et mind ootab lähimas pakiautomaadis pisike saadetis. Selleks hetkeks olin kahevahel. Osa minust tahtis meeletult teada, mis mind ootab, teine osa tekitas igasuguseid kahtlaseid mõtteid. Mis siis, kui mulle saadeti pomm? Äkki on tegemist kommionuga? Võib-olla on see vaid halb nali?
"Olgu, mis on," mõtlesin ja seadsin sammud õiges suunas.
Mind ootas suur kaunistatud klaaspurk, kus sees kiikus pisike vilditud rotike. Purgile oli kirjutatud sõnum:
Hei, ******!
Mul on Sulle kaks tähtsat uudist. Esiteks olen nüüd täielikult Sinu rott ja teiseks on mul esimese uudise üle ülihea meel. Olukord ei saa enam paremaks minna, kui oled juba maailma parima ROTIBLOGIJA oma. Ja juba see mõte, et saan sinu läheduses kiikuda, annab mu elule erilise tähenduse. Muide, minu nimi on Restus ja ma olen noor rott, ma saan varsti 18.
PS: Meie erilise kohtumise jaoks on mul veidi nodi varutud. Elagu blogijad! Elagu rotid! Elagu rotiblogija rotid! Elagu! Elagu! Elagu!
Niisiiis lisandus üürnike sekka ka Restus, noor, 18-aastane rott, kellele meeldib üle kõige kiikuda. Tuleb tunnistada, et perenaise senisel lemmikul - leemuril nimega King Julian - ei olnud uue sõbra üle just kõige parem meel. Pisut lepitas teda fakt, et Restus oli kaasa toonud hunniku Ferrero Rocher' komme, mis ühiselamutingimustes küll kaua vastu ei pidanud, aga põlgliku pilguga silmitseb King Julian ikka veel oma uut kaaslast.
Nüüd tean ma 98% kindlusega, kust see saadetis pärineb, ja ma tahan öelda, et see on üks armsamaid kingitusi, mis ma eales saanud olen. Ma luban, et Restus leiab endale toas number 303 väärika koha. Aitäh!
Järgmisel päeval tuli mulle sõnum, kus teavitati, et mind ootab lähimas pakiautomaadis pisike saadetis. Selleks hetkeks olin kahevahel. Osa minust tahtis meeletult teada, mis mind ootab, teine osa tekitas igasuguseid kahtlaseid mõtteid. Mis siis, kui mulle saadeti pomm? Äkki on tegemist kommionuga? Võib-olla on see vaid halb nali?
"Olgu, mis on," mõtlesin ja seadsin sammud õiges suunas.
Mind ootas suur kaunistatud klaaspurk, kus sees kiikus pisike vilditud rotike. Purgile oli kirjutatud sõnum:
Hei, ******!
Mul on Sulle kaks tähtsat uudist. Esiteks olen nüüd täielikult Sinu rott ja teiseks on mul esimese uudise üle ülihea meel. Olukord ei saa enam paremaks minna, kui oled juba maailma parima ROTIBLOGIJA oma. Ja juba see mõte, et saan sinu läheduses kiikuda, annab mu elule erilise tähenduse. Muide, minu nimi on Restus ja ma olen noor rott, ma saan varsti 18.
PS: Meie erilise kohtumise jaoks on mul veidi nodi varutud. Elagu blogijad! Elagu rotid! Elagu rotiblogija rotid! Elagu! Elagu! Elagu!
Niisiiis lisandus üürnike sekka ka Restus, noor, 18-aastane rott, kellele meeldib üle kõige kiikuda. Tuleb tunnistada, et perenaise senisel lemmikul - leemuril nimega King Julian - ei olnud uue sõbra üle just kõige parem meel. Pisut lepitas teda fakt, et Restus oli kaasa toonud hunniku Ferrero Rocher' komme, mis ühiselamutingimustes küll kaua vastu ei pidanud, aga põlgliku pilguga silmitseb King Julian ikka veel oma uut kaaslast.
Nüüd tean ma 98% kindlusega, kust see saadetis pärineb, ja ma tahan öelda, et see on üks armsamaid kingitusi, mis ma eales saanud olen. Ma luban, et Restus leiab endale toas number 303 väärika koha. Aitäh!