Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole Rattus mitte veebipäeviku pidamisest tüdinud ega ole temaga ka midagi juhtunud. Kõiges on süüdi tema vana laimiroheline rüperaal, mis otsustas üsna lõplikult otsad anda.
Juba ammu oli aimata, et ega masin enam kaua vastu ei pea. Ekraani korduvast vägistamisest olid juhtmed kannatada saanud ning teatud nurga all seda valgustavad lambikesed kustusid. Sellest hoolimata uskus Rattus, et tema kullake peab veel vähemalt gümnaasiumi lõpuni vastu.
Ja olekski pidanud, kui mingil kombel korpus logisema poleks hakanud. Hoolimata korralikumast hoidmisest, on vasakpoolne nurk oma asendist eemale hoidma hakanud ja ei kaitse õrnu juhtmeid.
Suur oli Rattuse üllatus, kui ühel päeval koolitöid tehes tema arvuti ekraan enam ei helendanud. Valgustus töötas vaid 30-kraadise nurga all ja sellest pole laua taga istudes eriti kasu.
Õnneks on Rattusel alternatiiv - uus ja vägev tahvelarvuti, mis talle sünnipäevaks kingiti (Aitäh!). Taolise vidinaga on blogi keeruline ja aeganõudev kirjutada ning kuna Rattusel on kooliürituse raames suuremat sorti tantsulka tulemas, milleks palju ettevalmistusi teha tuleb, jäävad Ühikaroti Päevikud veidikeseks tahaplaanile. Seega vabandab ta kõigi ustavate lugejate ees ja lubab naasta nii pea kui võimalik.