Tundub, et toa number 303 peal lasub needus. Keegi arbuja on pannud pirnid läbi põlema ja hõõgniidid katkema. Tipphetkel põles kolmest laelambist ainult üks 40 W võimsusega isend.
Taoline olukord on ikka üsna nadi, arvestades, et praegu läheb juba vara pimedaks ja koolitööd vajavad tegemist. Kaks päeva pidasin ma pimeduses vastu, kulutasin laualampi ja põletasin küünlaid, aga siis sai villand ning pärast korduvat lunimist otsis valvelauatädike kuskilt 100 W pirni.
Kui esimese pirni vahetas sel aastal appi palutud hakkaja noormees, siis järgnevad tahtsin enda kohustuseks võtta, et kellestki teisest sõltuma ei peaks. Hetkeks, mil laes põles vaid üks lamp, olin juba paar korda toolil turninud ja mõned pirnidki vahetanud. Seega ei osutunud minu jaoks probleemiks tool astumise alla haarata ja lae alla elektrikuks minna.
Tegin kavala lükke ja panin kõige tugevama pirni voodipeatsi kohale, et saaks raamatut lugeda. Pisut nõrgema pirni panin ukse kohale, et ikka sodi näha ei oleks. Probleemiks osutus keskmine lamp, mis minuga ei koopereerunud ja pirni suristas, kuni lõpuks sootuks kustu jäi. Ei julgenud mina seda surkida ja jätsin ta sinnapaika õiget ametimeest ootama.
Neid mehi meie majas praegu ikka sahmerdab. Toimub mingisugune üleüldine juhtmete kontroll ja vahetus ja süsteemide muutmine, millega kaasnevad ajutised elektrikatkestused. Kahjuks pole neil vist aega lihtlabaste laelampidega tegeleda.
Aga ega see halba ei teeks, kui korra kõik lambid üle käidaks, sest hommikul pärast omaalgatuslikku pirnivahetust tundsin toas kärsahaisu. Esimese hooga mõtlesin, et minu paigaldatud pirnis on lühis, kuid peagi ilmnes, et allikaks oli sootuks koridoris asuv lamp.
Ühtlasi valvelauast möödudes küsisin, kas neile on juba mainitud, et kolmandal korrusel taoline kummaline hais levib, mispeale rahulikult kohvetavad tädikesed korraga kangesti ähmi täis läksid ja asja lähemalt uurima asusid. Ei olnud õnneks midagi tõsist ja probleem sai kiiresti likvideeritud.
Kui nüüd keegi ka meie valgusikaldusega midagi ette võtaks...
Pilt: irishtequilla
Kui esimese pirni vahetas sel aastal appi palutud hakkaja noormees, siis järgnevad tahtsin enda kohustuseks võtta, et kellestki teisest sõltuma ei peaks. Hetkeks, mil laes põles vaid üks lamp, olin juba paar korda toolil turninud ja mõned pirnidki vahetanud. Seega ei osutunud minu jaoks probleemiks tool astumise alla haarata ja lae alla elektrikuks minna.
Tegin kavala lükke ja panin kõige tugevama pirni voodipeatsi kohale, et saaks raamatut lugeda. Pisut nõrgema pirni panin ukse kohale, et ikka sodi näha ei oleks. Probleemiks osutus keskmine lamp, mis minuga ei koopereerunud ja pirni suristas, kuni lõpuks sootuks kustu jäi. Ei julgenud mina seda surkida ja jätsin ta sinnapaika õiget ametimeest ootama.
Neid mehi meie majas praegu ikka sahmerdab. Toimub mingisugune üleüldine juhtmete kontroll ja vahetus ja süsteemide muutmine, millega kaasnevad ajutised elektrikatkestused. Kahjuks pole neil vist aega lihtlabaste laelampidega tegeleda.
Aga ega see halba ei teeks, kui korra kõik lambid üle käidaks, sest hommikul pärast omaalgatuslikku pirnivahetust tundsin toas kärsahaisu. Esimese hooga mõtlesin, et minu paigaldatud pirnis on lühis, kuid peagi ilmnes, et allikaks oli sootuks koridoris asuv lamp.
Ühtlasi valvelauast möödudes küsisin, kas neile on juba mainitud, et kolmandal korrusel taoline kummaline hais levib, mispeale rahulikult kohvetavad tädikesed korraga kangesti ähmi täis läksid ja asja lähemalt uurima asusid. Ei olnud õnneks midagi tõsist ja probleem sai kiiresti likvideeritud.
Kui nüüd keegi ka meie valgusikaldusega midagi ette võtaks...
Pilt: irishtequilla