Kohe näha, et ühiselamu koristaja on haige: põrandad on mustad, prügikastid ajavad üle ääre, vetsupotid on räpased ja paberit ei ole.
Tegelikult asi nii hull pole, sest abiks käivad kooli koristajad. Sellegipoolest ei usu ma väga nendesse, sest vähemalt kolmandal korrusel tegutsev tädike on paras tibi. Mitte just enam esimeses nooruses naine kõpsutab ringi kõrgetel kontsasaabastel, jalas liibuvad püksid, seljas kitsas avara dekolteega pluus, aimatavate kortsudega vananenud näonahk paksu krohvikihiga kaetud. Vaene maadam tuigub niigi oma saabastel ja otsib harjavarrelt tuge, mis korralikust küürimisest siin siis juttu saab olla?
Praegu kodus terveneval koristajal on oma meetodid, millega olen jõudnud juba ära harjuda. Tema küürib alati kraanikausid säravvalgeks ja vetsupotid läikivaks, selmet jätta need rõvedalt räpasteks nagu kolmanda korruse asenduskoristaja.
Kõige hullem on see, et kuna koolitädikesed tulevad alles päeva lõpus, saab vetsupaber kummalisel kombel pärstlõunaks otsa. Siis peab jälle teisele korrusele jooksma, enne kui põis lõhkeb.
Linnukesed laulavad aga, et varsti tuleb meie oma koristaja tagasi ja siis on vetsudes nii palju paberit, kui süda ihkab!
Pilt: lalisa-doniho
Praegu kodus terveneval koristajal on oma meetodid, millega olen jõudnud juba ära harjuda. Tema küürib alati kraanikausid säravvalgeks ja vetsupotid läikivaks, selmet jätta need rõvedalt räpasteks nagu kolmanda korruse asenduskoristaja.
Kõige hullem on see, et kuna koolitädikesed tulevad alles päeva lõpus, saab vetsupaber kummalisel kombel pärstlõunaks otsa. Siis peab jälle teisele korrusele jooksma, enne kui põis lõhkeb.
Linnukesed laulavad aga, et varsti tuleb meie oma koristaja tagasi ja siis on vetsudes nii palju paberit, kui süda ihkab!
Pilt: lalisa-doniho