Üle pika-pika aja olin ma tantsuetenduste pärast sunnitud nädalavahetuse linnas veetma. Kui meenutada aega, mil reedene kojuminek oli minu jaoks nädala tipphetk, siis tundub väga üllatav, et seekord, olles kaks nädalat järjest ühiselamus olnud, ei tahtnudki ma koju minna!
Enamasti lähen ma reedel koju ja pühapäeva õhtul tagasi linna, aga viimasel ajal on nädalad palju pikemaks veninud, sest enamus üritusi toimub reede või laupäeva öösel. Pühapäeva hommikul ükski buss enam kodu suunas ei liigu ja ega polekski mõtet minna.
Niisiis jäin linna. Mõtlesin, et teen midagi kasulikku: õpin, koristan, veedan aega sõpradega, õpin selgeks hiina keele... Selle asemel magasin pühapäeval kaua ja lebotasin ülejäänud päeva maha. Laupäeval oli siiski õppesõit ning õhtul etendus, nii et väga suuri süümepiinu ma ei tundnud.
Kuna ma ei pidanud koju loksumise peale aega kulutama, möödus nädalavahetus palju rahulikumalt. Sama lugu ootab ees järgmisel nädalavahetusel, nii et väga hea, et praegu sain kodus pesu pesemas, saunas ja asju toomas käia. Oma inimestel ka kindlasti meeldiv mind vahelduseks jälle näha.
Kahjuks on see nädalavahetus transpordi seisukohast üsnagi kesine. Reedel ei saanud oma tavapäraste ära kasutatavatega koju ja tuli välja, et pühapäeval ei liigu vanaisa ka linna poole. Seega pean bussiga loksuma. Asi, mis paneb mind mõistma, kui väga mul on siiamaani vedanud, et enamjaolt autoga saan. Aga mis seal ikka. Kui teised saavad iga kord bussiga liigutud, ei tohi mina nendest ju halvem olla! Märsid selga ja minekut!
Pilt: superpower-pnut
Niisiis jäin linna. Mõtlesin, et teen midagi kasulikku: õpin, koristan, veedan aega sõpradega, õpin selgeks hiina keele... Selle asemel magasin pühapäeval kaua ja lebotasin ülejäänud päeva maha. Laupäeval oli siiski õppesõit ning õhtul etendus, nii et väga suuri süümepiinu ma ei tundnud.
Kuna ma ei pidanud koju loksumise peale aega kulutama, möödus nädalavahetus palju rahulikumalt. Sama lugu ootab ees järgmisel nädalavahetusel, nii et väga hea, et praegu sain kodus pesu pesemas, saunas ja asju toomas käia. Oma inimestel ka kindlasti meeldiv mind vahelduseks jälle näha.
Kahjuks on see nädalavahetus transpordi seisukohast üsnagi kesine. Reedel ei saanud oma tavapäraste ära kasutatavatega koju ja tuli välja, et pühapäeval ei liigu vanaisa ka linna poole. Seega pean bussiga loksuma. Asi, mis paneb mind mõistma, kui väga mul on siiamaani vedanud, et enamjaolt autoga saan. Aga mis seal ikka. Kui teised saavad iga kord bussiga liigutud, ei tohi mina nendest ju halvem olla! Märsid selga ja minekut!
Pilt: superpower-pnut