Olen mina pool aastat linnas elanud ja selle aja jooksul ainult üht sakslasest turisti kohanud, venelasi mitte ühtki. Pisikeses kodualevikus aga tuleb neid korraga suisa kolm tükki vastu!
Kõmpisin parasjagu poodi, kui minu kõrval peatus vägev maastur. Aken keriti alla, sees istusid mees, naine ja pisike poiss. "Vene keelt räägid?" küsiti minult idanaabrite keeles. "Ja nje znaju, ja nje panimaju" oli kõik, mida selle peale õlgu kehitades kosta oskasin. Mees noogutas ja sõitis minema.
Kõmpisin parasjagu poodi, kui minu kõrval peatus vägev maastur. Aken keriti alla, sees istusid mees, naine ja pisike poiss. "Vene keelt räägid?" küsiti minult idanaabrite keeles. "Ja nje znaju, ja nje panimaju" oli kõik, mida selle peale õlgu kehitades kosta oskasin. Mees noogutas ja sõitis minema.
Sel hetkel ma natukene kahetsesin, et pole kunagi koolis vene keelt õppinud, sest Eestis ja teistes Venemaaga piirnevates riikides tuleb see keel suhtlusele kindlasti kasuks. Samas on mul hea meel, et valisin saksa ja prantsuse keele, mis minu arust on väga huvitavad ja ilusad.
Pool aastat tagasi, kui pidin vene ja prantsuse keele vahel otsustama, põhjendasin oma otsust sellega, et parem on valida midagi, mida ise innukalt õppida soovin, kui midagi, mida olen kohustatud õppima lihtsalt selleks, et see võib mulle tulevikus enam kasuks tulla. Tõin alati ettekäändeks ka väite, et Lääne-Euroopas on populaarsem prantsuse keel, ning kuhupoole Eesti riik ikkagi areneda tahab - itta või läände?
Sellegipoolest ei ürita ma väita, et vene keel on halb või mõttetu. Vastupidi, keeli peab oskama ning mida rohkem, seda uhkem. Kui mul oleks võimalik, õpiksin kõik maailma keeled soravalt ära, kuid esialgu pean ma piirduma koolis õpetatavate inglise, saksa ja prantsuse keeltega.
Või siis mitte, sest sain hiljuti kingituseks järjekordse itaalia keele õpiku koos CDga. Neid on ikka kappi kogunenud ning sel suvel kavatsen ma selle hunniku korralikult ette võtta. Kui ma Ida-Euroopa keeli ei oska, olgu mul siis vähemalt lääne omadki selged!
Pilt: XXEcutioner
Pool aastat tagasi, kui pidin vene ja prantsuse keele vahel otsustama, põhjendasin oma otsust sellega, et parem on valida midagi, mida ise innukalt õppida soovin, kui midagi, mida olen kohustatud õppima lihtsalt selleks, et see võib mulle tulevikus enam kasuks tulla. Tõin alati ettekäändeks ka väite, et Lääne-Euroopas on populaarsem prantsuse keel, ning kuhupoole Eesti riik ikkagi areneda tahab - itta või läände?
Sellegipoolest ei ürita ma väita, et vene keel on halb või mõttetu. Vastupidi, keeli peab oskama ning mida rohkem, seda uhkem. Kui mul oleks võimalik, õpiksin kõik maailma keeled soravalt ära, kuid esialgu pean ma piirduma koolis õpetatavate inglise, saksa ja prantsuse keeltega.
Või siis mitte, sest sain hiljuti kingituseks järjekordse itaalia keele õpiku koos CDga. Neid on ikka kappi kogunenud ning sel suvel kavatsen ma selle hunniku korralikult ette võtta. Kui ma Ida-Euroopa keeli ei oska, olgu mul siis vähemalt lääne omadki selged!
Pilt: XXEcutioner