Kohutav situatsioon, kus mul on hunnikutes süüa, aga ma ei pääse sellele ligi, sest ühisköök on nelja-viieni kinni. Nälgin juba kella kahest saati. Hommikul polnud ka eriti midagi põske pista, õunast ja kohukesest kuigi kauaks ei jätku. Jah, neljast oleksin kööki pääsenud ja võinud kõhu korralikult täis süüa, aga taaskord tuli külla noorhärra, kelle autot eelmisel nädalal parandatud sai. On siis aega söögile mõelda, kui võimalus nii heas seltskonnas oma pärastlõuna-õhtupoolik veeta? Ei, ma olen oma valikuga rahul. Lõbus tuju paneb tühja kõhtu unustama. Kas mäletate veel aega, mil Rattus kurtis, et tal ei lasta magama jääda? Kui ei meenu, võib veel korra pilgu peale heita postitustele "Rattus Quiētus" ja "Slowly but surely". Nüüd on aga juhtunud midagi sootuks vastupidist!
Hilf mir! - sks kl "Aita mind!" Tänane õhtu pani mind veenduma ühikarottidest kaaslaste headuses ja agaruses. Nimelt juhtus külla tulnud sõbra X-i autoga pisikene õnnetus, mis küll üsna kiiresti likvideeritud sai, kuid pärast seda oli vaja veidikene abikäsi... Lihavõtted ehk munadepühad ehk ülestõusmispühad ehk kevadpühad ehk kiigepühad - heal lapsel mitu nime. Koolilaste ja töörahva seas tuntud ka kui "Whohoo, vaba reede!" või "pikk nädalavahetus".
Ma tean, et ma peaksin midagi tegema, näiteks õppima või välja minema, aga ma lihtsalt ei viitsi. Andestage see mulle nii omane laiskus ja tahtepuudus ning laske mul rahus oma rotikoivad veel viimased kaheksa nädalat ühikavoodis välja sirutada. Ma luban, et ma täiesti laipa ei mängi. Olgu hingamine ja meditatsioon nii huvitavad kui tahes, minusugune süümepiinadega inimene peab endale mingisuguse tegevuse leidma, et enese silmis õppimise vältimist õigustada. Niisiis hõivangi ma end kõige mittevajalikuga. Ars longa vita brevis - ld k, "kunst on pikk, elu lühike" ... ehk pikki mõtteid, mis retsensiooni ei mahtunud Richard Wagneri ooperist "Tannhäuser". Alustaks kõigepealt sellega, et meie Rahvusooper Estonia hoone on vapustavalt ilus! Väljast õhtuti prožektoritega valgustatud sammastega hoone kesklinnas, puitdetailide ja metallnumbritega garderoob, läikima löödud mosaiikbetoonist monoliitpõrandad, detailnikerdused seintel ja rõdudel, suur laemaal ja lühter, kiri "Kunst kuulub rahvale" lava kohal ning antiikne hõng koridorides... Just selline peaks olema koht, kus sünnib suures koguses maagiat. |
R.303Ühikarott alates aastast 2012. Rotiaastal sündinule peaks selline elu sobima? Arhiiv
May 2013
|
- Pesa
- Päevik
- Arhiiv
-
Looming
-
Luule
>
-
Kirjutised
>
-
Retsensioonid
>
- Paneelmaja vang
- Kiri Eestist
- Igav on
- Direktor
- Haridusministri hommikupoolik
- Teeme sääsest elevandi
- Vara tööle, hilja voodi
- Kuldsete lokkidega poisike
- Lilleke
- Ühel pimedal tormisel õhtul
- 51 halli varjundit
- Sõrves hukkus kalur
- Kiri Eestist
- Ratatouille Grimm
- HIV ja AIDS (referaat)
- Kui kodu jääb kitsaks
-
Retsensioonid
>
- Galerii >
-
Luule
>
- Veimevakk