Sa püha lehm, kus õues on MUDA!! Täiesti linna-ala, aga maapind lirtsub ja vetrub nii, et suisa hirmus hakkab. Nagu mussoonvihmade periood oleks Eestimaale jõudnud. Selline tunne, et varsti tekivad maalihked ja ühiselamu libiseb kogu kupatusega minema. Kooliga sellist ohtu pole, sest kool on ju ümbritsetud asfaldiga...
Olin täna pisike ninja. Õues sadas vihma ning tulin jooksuga need kaks sammu ühikasse, ise mängisin lompide vahel keksu ja jälgisin, et sisse ei astuks. Olin juba täitsa ühika ukse ees, kui märkasin hiigelsuurt ookeani. Otse lombi kõrval oli loomulikult suuuuur kamp suitsetajatest noormehi-neiusid, kes mind uudishimulikult silmitsesid. Tegin peas kiired kalkulatsioonid ja arvestasin välja liikumisteekonna, et vältida lompi plärtsatamist. Kuid viga tekkis sellest, et ma ei olnud mõelnud maapinna libeduse peale. Astusin parema jalaga lombi servale, libisesin, kaotasin tasakaalu ja pidin äärepealt kukkuma... Kummalisel kombel ei vilksatanud silme eest läbi elu, vaid pähe tekkis mure korralike kooliriiete määrdumise pärast - koolivormi miinuspool. Igatahes tuli tol hetkel, kui olin maapinna suhtes umbes 45-kraadise nurga all, mängu minu suurepärane vasak jalg, mis surus kogu oma jõuga mu keha jälle õigesse asendisse. Suitsetajad, kes olid kogu situatsioonile häälekalt kaasa elanud, lasid koos minuga kuuldavalt kergendusohke ja nende üllatunud häälitsustest kõlas läbi imestus. Aga selle ajaga, mil ma end libisemisejärgselt kogusin, olin ma vihmast ligunenud...
Olge libedaga ettevaatlikud!
Pilt: Sidsel-b
Olge libedaga ettevaatlikud!
Pilt: Sidsel-b