Ma sain eksamitest vabaks! Mis tähendab, et selleks aastaks on kool minu jaoks läbi. Kõik. Lõpp. Vaheaeg!
Kolimine kulges üsnagi edukalt. Jooksin mitu korda vanaema ja ühiselamu vahet, et oma kotid-kodinad korralikult ära veetud saaksin. Nende hunnikutega, mis koju minemiseks mõeldud, aitas mu kallis poolisiklik sohver, keda ma kogu ühiselamus viibitud aja julmalt ära kasutanud olen. Premeerisin teda suure assortiikommikarbiga, kuigi tegelikult on ta palju enamat väärt.
Ega mul mujale minna pole, nii et järgmisel aastal lasen sama hoogsalt ühikarotina edasi. Kuid küsimus seisneb pigem selles, kas jätkata ka blogiga? Ma ei ole üheksa kuu jooksul (nagu rasedus juba) eriti palju tagasisidet saanud ning nüüd on minu palve Teile kommenteerida ja kritiseerida nii, et teil sõrmeotsad trükkimisest tulitavad ja minu silmad lugemisest virvendavad. Kõik plussid ja miinused, kirjavead, stiilivead, sisuvead, täpsustused, kõik, kõik, kõik! Laske aga tulla, ma ootan.
Seni, kuni keegi otseselt öelnud pole, et ma ei tohiks päevikupidamisega jätkata, lülitub Rattus üle suverežiimile. See tähendab, et Ühikarottide Päevikute asemele tekib uus rubriik nimega Põldhiire Päevaraamat, mis keskendub eelkõige suvistele toimingutele. Esimene ja teine postitus on juba olemas - minge uurima!
Nüüd annan ma järje Teile. Palun, kritiseerige, sest see aitab mul arendada nii ennast ennast kui ka blogi ning muuta seda kõigile meeldivamaks. Seniks aga kõike head.
Igavesti Teie,
Rattus 303
Pildid: emilola