[Esimene päev]
[Teine päev]
Äratus kell 7.00. Pessu, riidesse, meik ja juuksed, koti pakkimine ja ikka jäi pool tundi enne hommikusööki niisama passimiseks. Uus äratus kell 8.00. Voodist üles, võti kaasa, koridori. "Hommik!", trepist alla, Kotka Keldrisse - võiku, müsli, puuviljad...
[Teine päev]
Äratus kell 7.00. Pessu, riidesse, meik ja juuksed, koti pakkimine ja ikka jäi pool tundi enne hommikusööki niisama passimiseks. Uus äratus kell 8.00. Voodist üles, võti kaasa, koridori. "Hommik!", trepist alla, Kotka Keldrisse - võiku, müsli, puuviljad...
Kolmanda päeva hommikul jaotati meid kahte gruppi. Minu grupp suundus kõigepealt botaanikaaia poole, kus oli ootamas Külli Kalamees-Pani. Logistilis-informatsioonilise vea tõttu olime sunnitud ette võtma tunnise jalutuskäigu Emajõe kallast mööda, et leida aeglase vooluga vee-elustikurikas koht. Mitte et meil midagi selle vastu oleks olnud - pääsesime tänu sellele kõigest pooletunnise kahvaga õngitsemisega, mis nii mõnelegi öisest peost pohmellis noorukile suurepärase päästmisena tundus.
Muda-, ema- ja punnteod, liuskurid, vesilestad, -kakandid, -kirbud, ühepäeviklaste vastsed, sõudikud ja konnakullesed olid vaid mõned vähestest loomakestest, kes meie kahva sisse kinni jäid. Kuna veeloomade püüdmine eriti kaua aega ei võtnud, hakkas poistel, kelle rühma ma sattusin, peagi igav, mis lõppes sellega, et nad ehitasid plastmasslusikatest katapuldi, et sellega vaeseid konnakulleseid kiljuvatele klassiõdedele kaela lennutada.
Lõpuks suudeti teine rühm bussiga meieni toimetada. Seda muidugi nende kahjuks, sest seetõttu pidid nad tervelt poolteist tundi vees solberdama. Meie grupp suundus seevastu Tartu Ülikooli raamatukokku, kus oli korraldatud pooletunnine ekskursioon. Kuna ringkäik kestis nii lühikest aega, jäi meil tunnike lõunasöögini - suurepärane võimalus taaskord pettunult poodides kolada.
Lõunasöögiks oli seekord kartulisalat, täidetud kana riisiga ja šokolaadi-kirsikook. Suisa keele viis alla.
Pärast õgardlust suundusime TÜ Füüsika Instituuti, mille hoones meile samuti ringkäik korraldati. Erinevates ruumides räägiti meile kile tegemisest nii aatomite kihtide kaupa kui laseriga pommitades, valgusest, laseritest ja muud kahtlast füüsikajuttu, millest enamus jäi arusaamatuks. Olime klassiõega, kellega eelneval päeval huviga materjaliteadlase promo kuulasime, vägagi pettunud, sest Füüsika Instituudi professorite jutt oli segane ja üsnagi igav.
Muda-, ema- ja punnteod, liuskurid, vesilestad, -kakandid, -kirbud, ühepäeviklaste vastsed, sõudikud ja konnakullesed olid vaid mõned vähestest loomakestest, kes meie kahva sisse kinni jäid. Kuna veeloomade püüdmine eriti kaua aega ei võtnud, hakkas poistel, kelle rühma ma sattusin, peagi igav, mis lõppes sellega, et nad ehitasid plastmasslusikatest katapuldi, et sellega vaeseid konnakulleseid kiljuvatele klassiõdedele kaela lennutada.
Lõpuks suudeti teine rühm bussiga meieni toimetada. Seda muidugi nende kahjuks, sest seetõttu pidid nad tervelt poolteist tundi vees solberdama. Meie grupp suundus seevastu Tartu Ülikooli raamatukokku, kus oli korraldatud pooletunnine ekskursioon. Kuna ringkäik kestis nii lühikest aega, jäi meil tunnike lõunasöögini - suurepärane võimalus taaskord pettunult poodides kolada.
Lõunasöögiks oli seekord kartulisalat, täidetud kana riisiga ja šokolaadi-kirsikook. Suisa keele viis alla.
Pärast õgardlust suundusime TÜ Füüsika Instituuti, mille hoones meile samuti ringkäik korraldati. Erinevates ruumides räägiti meile kile tegemisest nii aatomite kihtide kaupa kui laseriga pommitades, valgusest, laseritest ja muud kahtlast füüsikajuttu, millest enamus jäi arusaamatuks. Olime klassiõega, kellega eelneval päeval huviga materjaliteadlase promo kuulasime, vägagi pettunud, sest Füüsika Instituudi professorite jutt oli segane ja üsnagi igav.
Väga palju me sellest ennast häirida ei lasknud ning kuna buss möödus tagasiteel hosteli Lõunakeskusest, hüppasime seal maha. Vaatasime mõnes poes ringi, kuid lõpetasime Rimis, kust D ostis endale kaks võileiba ning kuna Limpa limonaad oli soodukaga, haarasime neli klaaspudelit. Kui need paberkotis kolksusid, tekkis kohutav joodiku tunne, niisiis mässisime nende vahele ühe kampsuni. Misjärel läks asi veel koomilisemaks, sest nüüd tundusime olevad juba pesuehtsad alkohoolikud, kes teiste eest oma pudeleid peita üritavad.
Limonaad aga kulus õhtul ära, kui me viimast korda Kivi baaris töötava A-ga hüvasti jätma läksime. Trimpasime seda Rüütli tänava poole suundudes nagu tõelised pummeldajad ning saime pudelid täpselt baari ukse ees tühjaks. Kuna oli parasjagu reede õhtu ning umbes kaheteist-ühe paiku eeldatavasti palju rahvast Rüütli tänavale voorimas, ei jäänud me kauaks baarmeni tööd segama, vaid lahkusime pea.
Ühikas ei toimunud samuti midagi eriti huvitavat ning kuna jalad olid hommikusest Emajõe kaldal kõndimisest meeletult valusad, leidsin, et kõige parem oleks magama minna.
Kolmanda päeva lõpp.
[Neljas päev]
Limonaad aga kulus õhtul ära, kui me viimast korda Kivi baaris töötava A-ga hüvasti jätma läksime. Trimpasime seda Rüütli tänava poole suundudes nagu tõelised pummeldajad ning saime pudelid täpselt baari ukse ees tühjaks. Kuna oli parasjagu reede õhtu ning umbes kaheteist-ühe paiku eeldatavasti palju rahvast Rüütli tänavale voorimas, ei jäänud me kauaks baarmeni tööd segama, vaid lahkusime pea.
Ühikas ei toimunud samuti midagi eriti huvitavat ning kuna jalad olid hommikusest Emajõe kaldal kõndimisest meeletult valusad, leidsin, et kõige parem oleks magama minna.
Kolmanda päeva lõpp.
[Neljas päev]