Püksid, sokid, hambahari... Särgid, kingad, vihikud... Dressid, rätik, äratuskell... Istun keset segamini tuba, kappide ja sahtlite sisud mööda põrandat laiali puistatud, ja komplekteerin asju, mis tarvis ühikasse kaasa võtta.
Poole peal tabab mind paanikahoog - kool algab. Ma pean jälle lahkuma oma armsast kodust, seltskonnast ja suvest. Tunnen, kuidas süda peksleb, ja närvid lähevad pingesse - ma ei taha minna.
Midagi pole aga parata, sest tarkus ei oota, ja tänavanurgal elu eriti meeldiv pole. Niisiis topin vastumeelselt oma elamise mitmesse kotti ja riidepuule ning sätin need korralikult koridori. Päev, mil kodust lahkun, on kohe käes.
Veedan viimase õhtu-öö sõpradega, kes minust maha jäävad. Ma naeran ja naeratan, kuid sisimas olen masenduses. Endisel klassiõel algab kool niikuinii päev hiljem kui minul. Maailm on ebaõiglane.
Kuid ma saan hakkama. Ma olen tugev. Üks kolmandik on selja taga, kaks aastat veel ees. Seekord olen mina vana kala. Seekord ma pelgan ainult natukene. Kas Te olete mulle toeks?
[Ühikaroti päevikud 2013-2014]
Pilt: BDStudio
Midagi pole aga parata, sest tarkus ei oota, ja tänavanurgal elu eriti meeldiv pole. Niisiis topin vastumeelselt oma elamise mitmesse kotti ja riidepuule ning sätin need korralikult koridori. Päev, mil kodust lahkun, on kohe käes.
Veedan viimase õhtu-öö sõpradega, kes minust maha jäävad. Ma naeran ja naeratan, kuid sisimas olen masenduses. Endisel klassiõel algab kool niikuinii päev hiljem kui minul. Maailm on ebaõiglane.
Kuid ma saan hakkama. Ma olen tugev. Üks kolmandik on selja taga, kaks aastat veel ees. Seekord olen mina vana kala. Seekord ma pelgan ainult natukene. Kas Te olete mulle toeks?
[Ühikaroti päevikud 2013-2014]
Pilt: BDStudio