Tänasega teatan, et käesoleva blogi lõpp on kätte jõudnud nüüd ja praegu. Mitte sellepärast, et Rattus ühiselamust välja kolinud oleks, vaid sellepärast, et soovin oma päevaraamatu muuta privaatseks, et saaksin seal kajastada teemasid, mis võivad kedagi mu lähikonnast haavata. Oli tore ühiselamust kirjutamisega kätt harjutada. Loodan, et leiate mingi muu meetodi, kuidas minu eluga kursis olla.

Kõike head
Rattus 303

You don't own me
I'm not just one of your many toys
You don't own me
Don't say I can't go with other boys

And don't tell me what to do
Don't tell me what to say
And please, when I go out with you
Don't put me on display 'cause

You don't own me
Don't try to change me in any way
You don't own me
Don't tie me down 'cause I'd never stay

I don't tell you what to say
I don't tell you what to do
So just let me be myself
That's all I ask of you

I'm young and I love to be young
I'm free and I love to be free
To live my life the way I want
To say and do whatever I please

And don't tell me what to do
Oh, don't tell me what to say
And please, when I go out with you
Don't put me on display

I don't tell you what to say
Oh, don't tell you what to do
So just let me be myself
That's all I ask of you

I'm young and I love to be young
I'm free and I love to be free
To live

Ma olen kogu aeg teadnud, et ma ei sobi mitte kellegagi kokku elama ja tõenäoliselt lõpetan 30-40ndates eluaastates terve suure kassikarjaga, kes loodetavasti suudavad mind taluda ja vastupidi.

Praeguse seisuga on mul olnud neli toakaaslast - üks neist esimeses ühikas, ülejäänud Tallinna Tehnikaülikooli omas. Olgu nende peal välja toodud, mis kõikvõimalikud asjad mind inimeste puhul häirivad. Hoiatus, et need on kohati absurdsed ja täiesti triviaalsed, aga vahest ma olengi lihtsalt napakas.

Mõtlen mina täna, et kui ma juba vara üles ärkasin ja ringi kooserdan, võiks midagi kasulikku teha, näiteks poes käia ja uued dokumendid politseist ära tuua. Dokid sain ilusti kiiresti kätte, lähen poodi, venin seal nagu tatt, mõtlen, mida osta. Kuna aastavahetus oli ja kõik šampused on otsas, leidsin, et peaks tagavaraks ostma - iial ei või teada. Pistan siis kaks pudelit ostukorvi ja marsin iseteeninduskassa poole. Seal pudeleid piiksutades ilmub ekraanile teenindaja kutsung. Noh, kutsun siis teenindaja, arvates, et küsib dokki. Too tuleb ülbelt, et mul on vara alkot osta. Kuna ma padujoodik pole ja igasuguseid müügipiiranguid ei tea, mõtlesin, et ta vihjab mu babyface-ile ja olin valmis dokumenti näitama, aga lõpuks sain aru, et kell on alles 9:56 ja minul kui mittejoodikul ei tulnud pähegi, et Eesti Vabariigis müüakse alkoholi ajavahemikus 10:00-22:00. Mõtlesin, et tühja kah, kiiret mul pole, alkot mul (kodus) pole, ootame siis 4 minutit. Passisin seal iseteeninduskassa juures, kuni kell sai 10, siis lasin oma vahuveinid läbi, müüja kinnitas, et olen täisealine (ilma dokumenti vaatamata, muide), ja marssisin minema, endal paha tuju, et müüja enne niiviisi peale lendas, nagu ma mingi lollakas või alkohoolik oleks. Ja nagu sellest veel vähe oleks, sain oma kalli auto käest vastu kukalt. Ei tea, mispärast ta pidas õigeks mind pagasiluugiga karistada.

Pilt: eldris

Ma olen hea inimene. Ma ei joo, suitseta ega kiusa loomi. Ma aitan ligimest, kui näen, et too seda vajab. Ma jagan oma õppematerjale, ma aitan kursusekaaslasi kodutöödega. Ma koristan, lähen vara magama, ärkan vara ja kõigest sellest hoolimata keegi kuskil üleval vihkab mind ja otsustas mulle surmatõve kaela saata.

Pilt: inu-chan-free