21. aprillil etendus Linnateatris Endla teatri näitlejatelt tükk "Kõik naistest". Miro Gavrani tüki on eesti keelde tõlkinud Hendrik Lindepuu. Carmen Mikiver, Karin Tammaru ja Liina Tennosaar kehastavad kahe ja poole tunni pikkuse etenduse vältel erinevas eas omavahel töö-, sõprus- või sugulussidemetega seotud naisi, keskendudes nende mõttemaailmale, omavahelisele läbisaamisele ja konfliktidele.
Etendus on jaotatud viieks looks:
Lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas on etenduses dekoratsioonide puhul huvitavaid lahendusi leidnud. Lava tagumise seina moodustavad sirmidega eraldatud kolm ust, mis kujutavad läbipääse erinevatesse stseenis mainitud ruumidesse ja mille kaudu näitlejad lavale tulevad. Sirmid on teisaldatavad ja ühelt küljelt erksat värvi, võimaldades neid kasutada lasteaia või vanadekodu kontsertidel taustaseinana. Samuti on märkimisväärne kolm-ühes-diivan, mis muutub etenduse jooksul osi pöörates ja eemaldades oranžist sohvast pruuniks diivaniks ja pruunist diivanist hoopiski piltidega kaunistatud seina ääres asuvaks voodiks. Pööratav on ka lauaplaat, paljastades alumisel küljel asuva puukaunistuse kohvikustseeni jaoks ning transformeerudes voodiga koos sootuks roosaks tumbaks, ja kolm kirstu või toolide rolli täitvat ümmargust patja. Lisaks on lava paremal poolel teinegi diivan, tugitool, laud ja riiul, mis küll nii silmnähtavalt ei muutu kui eelmised. Aega sisustav Jaanus Mehikas poetab pisipoissi kehastades lavale mängunuppe ja -autosid või laiskvorstist abikaasana sprotikonservi.
Kostüümid on olulised, sest näitlejad peavad olema võimelised loetud minutitega ennast kellekski teiseks ümber kehastama. Läbivalt jäävad silma hallid kingad, sukapüksid ja kleidid, kuid poisilikku matemaatikaõpetajat näeb pigem teksapükstes ja lohvaka pluusiga, ning päästja-päästetu-sõbrannasid oranžis värvigammas. Ema ja tütred eelistavad pigem roosat, lasteaialapsed on kollastes kleitides, kuid sekretärikohta ihaldav töötaja ilmub lavale ka roosas hommikumantlis, silme all vatilapid. Imetlusväärne on kõigest kolme näitleja võime nii kiiresti nii paljude erinevate tegelaskujude jaoks ümber kehastuda. Ei muutu mitte ainult nende soeng ja riietus, vaid terve iseloom.
Näitlejad on laulma pannud Toomas Voll, kuid taustamuusika valis Janek Vlassov. Saateks kõlasid tundud popplugude cover'id klassikalises võtmes klaveri ja tšello esituses, meenutades YouTube'ist tuntud artisti ThePianoGuys. Kohati tundus heli minu jaoks liiga vali või terav.
Prožektorite eest kannab hoolt Karmen Tellisaar. Suunatud valgusvihuga on võimalik tähelepanu pöörata ainult sellelel poolele lavast, kus toimub tol hetkel tegevus, või luua sisule vastav intiimne õhkkond.
Üldmulje etendusest on positiivne. Tükk kajastab naisi sellistena, nagu nad on: vaheldusrikkad, kahepalgelised, andestavad, keerulised piltmõistatused. Kahe ja poole tunni vältel saab nutta vähe, naerda palju. Nii mõnigi naine tunneb tükis ära osakest endast või oma sõbrannast, võimaldades mõistvalt pead noogutada ja nentida, et just nii totrad sellised imelikud olevused nagu naised kõrvalt paistavadki. Nii mõnigi mees saab antud vaatemängu abil loodetavasti heita pilgu naiste mõttemaailma, nende omavahelistesse suhetesse. Kas sellest vastassoo mõistmiseks ka abi on, jääb igaühe enda avastada.
- Esimese loo tegelasteks on kaks sõbrannat, kellest üks päästis viis aastat tagasi teise tolle kontrollfriigist ema terrori alt, keelas neil edaspidise suhtluse ja kujundas neiu enda sarnaseks. Sel ajal, kui päästja tööasjus USAsse läheb, leiab päästetu matemaatikaõpetajast kolleegi näol endale uue sõbranna. Endine parim sõbranna solvub ja muutub armukadedaks, kui kuuleb, et kolleegid planeerivad koos Vahemerekruiisi, selmet traditsiooniliselt Tenerifele puhkama minna, ja et sõbranna leppis ja suhtleb taas oma emaga. Päästja saab poisiliku stiili ja käitumismalliga matemaatikaõpetajaga kohvikus kokku, kus oma mõtted ja sõbrannaga ühise mineviku kohta informatsiooni avaldab. Järgneb pisike sõnelus, kerge lesbimoment, kui rivaalide näod provokatiivses poosis teineteisele lähenevad, ning "päästja", kes osutub loos tegelikuks kontrollfriigiks, lubab sõbranna rahule jätta.
- Esimese loo peategelasel läheb bidee katki just päev enne alumise naabri 60-ndat sünnipäeva, mil tolle tütred külla tulema peaksid. Veekahjustusest õnnetu, tige ja kurb daam armastab oma tütreid väga, kuid kahjuks ei saa nood omavahel läbi. Nimelt on vanem õde nooremalt minevikus tolle peigmehe üle löönud, temaga abiellunud ja lapsedki saanud. Noorem õde on murtud südamest kibestunud ja õega igasuguse suhtluse katkestanud. Kuuldes, et ema sünnipäevale on tulemas ka sõsar, soovib ta lahkuda, kuid nõustub ema meeleheaks siiski jääma. Kui vanem õde tuleb ja ema oma lastelastest rääkima hakkab, ei suuda noorem keelt hammaste taga hoida ja teeb oma irooniliste sõnadega õele haiget, mispeale too lahkumiseks asju pakkima läheb. Alles siis suvatseb ema tütrele mainida, et tolle õde on oma mehest lahku läinud. Saladus, millesse teda ennastki alles samal päeval pühendati. Noorem õde räägib vanemaga sotid selgeks, saab teada, et mees oli tema juurest pärast üht suuremat tüli õe juurde jooksnud vaid kättemaksuks ja tegelikult temast eriti mingisugust õiget meest polnudki. Võimaluse avanedes oli ta oma abikaasat noore tudengineiuga petnud. Õed lepivad ja noorem vastab lõpuks ometi jaatavalt võimalikule kavalerile, kes terve õhtu teda kavandatavale matkale kutsuda üritanud on.
- Kolmandas tegevusliinis on kolm kolleegi, kõik erinevate osakondade sekretärid ja sõbrannad, kes reedeõhtuti koos aega viidavad ja trimpavad. Nende lemmikhobiks on klatšimine. Eriti meeldib neile taga rääkida direktori sekretäri, keda arvavad ametikoha vaid tolle minetiks ideaalsete lühikeste hammaste, ilusa näo ja väikese suu pärast saanud olevat, sest oma tööd ta nende arvates korralikult ei tee. Eriti ilmneb see siis, kui üks sõbrannadest peab tütre lasteaia kevadkontserdile minema, kuid jääb hiljaks, sest direktori sekretär on unustanud tähtsa lepingu koostada. Kui direktori sekretär sureb, vabaneb äkki ametikoht ja kolleegidest saavad rivaalid. Kõik kolm paluvad mõjukaid tuttavaid, et need direktorile paar head sõna ütleks, pakkudes vastu kas intiimteenuseid või lubadusi direktsiooniinfot edastada. Kui üks neist tõepoolest direktori uueks sekretäriks saab, klatšivad sõbrannad teda nagu eelmistki, hoolimata varasematest headest suhetest.
- Neljandad sõbrannad on lasteaias. Neil on korralsed kleidid, muretu elu ja võistlus, kellel on kõige parem Barbie. Hoolimata noorest east märkavad nad paljut, näiteks seda, kellega ja kus lasteaia direktor musutab. Kevadkontserdil esitavad nad kaks laulu, kuid ühe tüdruku soololaulu "Ema süda" ajal puhkeb too nutma, sest tema ema ei saanud töölt varem ära, et tütrekese esinemist vaadata.
- Viimane sündmustik toimub vanadekodus. Esialgu jalutab üks pikk, leebe näo ja suurte silmadega daam üksinda pargis, kurtes reuma üle ja imetledes kevadet. Peagi liitub temaga pisike kokku kuivanud küürus muretu vanamemm, kes süüdistab esimest tema silmarõõmuga flirtimises ja käsib tollest heaga eemale hoida. Kolmas, kähiseva hääle ja käimisraamiga vanadaam katkestab nende kepivõitluse teatega, et direktor käskis neil aastapäevakontserdiks mingisugune tantsu- või laulunumber välja mõelda, sest vastasel juhul neile enam pärast lõunasööki kooki ei anta. Magustoidu nimel on isegi küürus vanadaam nõus oma tütre 60-ndale sünnipäevale minekust loobuma. Eelpool mainitud kavaleri tšellosaatel esitavad nad kolmekesi loo "Armastus on see", muutudes laulu ajal nooremaks, eemaldades peast rätid, lükates seljad sirgeks ja kepid-raamid kõrvale.
Lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas on etenduses dekoratsioonide puhul huvitavaid lahendusi leidnud. Lava tagumise seina moodustavad sirmidega eraldatud kolm ust, mis kujutavad läbipääse erinevatesse stseenis mainitud ruumidesse ja mille kaudu näitlejad lavale tulevad. Sirmid on teisaldatavad ja ühelt küljelt erksat värvi, võimaldades neid kasutada lasteaia või vanadekodu kontsertidel taustaseinana. Samuti on märkimisväärne kolm-ühes-diivan, mis muutub etenduse jooksul osi pöörates ja eemaldades oranžist sohvast pruuniks diivaniks ja pruunist diivanist hoopiski piltidega kaunistatud seina ääres asuvaks voodiks. Pööratav on ka lauaplaat, paljastades alumisel küljel asuva puukaunistuse kohvikustseeni jaoks ning transformeerudes voodiga koos sootuks roosaks tumbaks, ja kolm kirstu või toolide rolli täitvat ümmargust patja. Lisaks on lava paremal poolel teinegi diivan, tugitool, laud ja riiul, mis küll nii silmnähtavalt ei muutu kui eelmised. Aega sisustav Jaanus Mehikas poetab pisipoissi kehastades lavale mängunuppe ja -autosid või laiskvorstist abikaasana sprotikonservi.
Kostüümid on olulised, sest näitlejad peavad olema võimelised loetud minutitega ennast kellekski teiseks ümber kehastama. Läbivalt jäävad silma hallid kingad, sukapüksid ja kleidid, kuid poisilikku matemaatikaõpetajat näeb pigem teksapükstes ja lohvaka pluusiga, ning päästja-päästetu-sõbrannasid oranžis värvigammas. Ema ja tütred eelistavad pigem roosat, lasteaialapsed on kollastes kleitides, kuid sekretärikohta ihaldav töötaja ilmub lavale ka roosas hommikumantlis, silme all vatilapid. Imetlusväärne on kõigest kolme näitleja võime nii kiiresti nii paljude erinevate tegelaskujude jaoks ümber kehastuda. Ei muutu mitte ainult nende soeng ja riietus, vaid terve iseloom.
Näitlejad on laulma pannud Toomas Voll, kuid taustamuusika valis Janek Vlassov. Saateks kõlasid tundud popplugude cover'id klassikalises võtmes klaveri ja tšello esituses, meenutades YouTube'ist tuntud artisti ThePianoGuys. Kohati tundus heli minu jaoks liiga vali või terav.
Prožektorite eest kannab hoolt Karmen Tellisaar. Suunatud valgusvihuga on võimalik tähelepanu pöörata ainult sellelel poolele lavast, kus toimub tol hetkel tegevus, või luua sisule vastav intiimne õhkkond.
Üldmulje etendusest on positiivne. Tükk kajastab naisi sellistena, nagu nad on: vaheldusrikkad, kahepalgelised, andestavad, keerulised piltmõistatused. Kahe ja poole tunni vältel saab nutta vähe, naerda palju. Nii mõnigi naine tunneb tükis ära osakest endast või oma sõbrannast, võimaldades mõistvalt pead noogutada ja nentida, et just nii totrad sellised imelikud olevused nagu naised kõrvalt paistavadki. Nii mõnigi mees saab antud vaatemängu abil loodetavasti heita pilgu naiste mõttemaailma, nende omavahelistesse suhetesse. Kas sellest vastassoo mõistmiseks ka abi on, jääb igaühe enda avastada.