Phasma - ld k, "fantoom, kummitus"
Jah, tõesti, ka selles ühiselamus leidub oma põline elanik, kes end valitutele ilmutab ja mõningaid hirmutab. Ka Rattusele otsustas ta end korraks näidata.
Jah, tõesti, ka selles ühiselamus leidub oma põline elanik, kes end valitutele ilmutab ja mõningaid hirmutab. Ka Rattusele otsustas ta end korraks näidata.
Lõin parajasti lahti WC-ukse, kui avastasin end silmitsi sorakil juustega metsiku pilguga olendiga, kes koheselt pea kõrvale pööras. Nägi teine kahtlaselt räsitud inimlooma moodi välja, kuid ega ma väga süvenenud.
Sulgesin enda järel ukse ja sisenesin ühte kolmest kabiinist. Rahulikult omi asju tehes hoidsin kõrvad lahti, kuid ei kuulnud tundmatu neiu poolt ühtki heli. Järsku kostsid koridorist tuhmid eemalduvad sammud, mis vaikselt hääbusid. Arvasin, et nood ei saanud kuuluda sisenedes kohatud inimesele, sest ukse avamise heli polnud kostnud.
Kui ma kabiini ukse lahti tegin, oli WC tühi ja koridori suunduv uks kinni... Proovisin küll pärast hääletult kõndida ja ust avada-sulgeda, aga kordki ei tulnud see täiesti helitult välja - alati jäi pisike taustamüra. Ainuke järeldus on, et too sorakil justega räsitud olend on kas fantoom või oskab lihtsalt läbi seinte kõndida.
Muidugi ei usu ma paranormaalsetesse nähtustesse, aga sellegipoolest hakkas mõte kohe jooksma ebaloogilises suunas ja minust uhtus üle kerge hirm. Olin juba valmis, et too 'vaim' ootab mind halbade mõtetega mu ühikatoas, mida otse loomulikult ei juhtunud. Alateadvusele meeldib ohte välja mõelda ja olukordi kordades hullemana näidata.
Sulgesin enda järel ukse ja sisenesin ühte kolmest kabiinist. Rahulikult omi asju tehes hoidsin kõrvad lahti, kuid ei kuulnud tundmatu neiu poolt ühtki heli. Järsku kostsid koridorist tuhmid eemalduvad sammud, mis vaikselt hääbusid. Arvasin, et nood ei saanud kuuluda sisenedes kohatud inimesele, sest ukse avamise heli polnud kostnud.
Kui ma kabiini ukse lahti tegin, oli WC tühi ja koridori suunduv uks kinni... Proovisin küll pärast hääletult kõndida ja ust avada-sulgeda, aga kordki ei tulnud see täiesti helitult välja - alati jäi pisike taustamüra. Ainuke järeldus on, et too sorakil justega räsitud olend on kas fantoom või oskab lihtsalt läbi seinte kõndida.
Muidugi ei usu ma paranormaalsetesse nähtustesse, aga sellegipoolest hakkas mõte kohe jooksma ebaloogilises suunas ja minust uhtus üle kerge hirm. Olin juba valmis, et too 'vaim' ootab mind halbade mõtetega mu ühikatoas, mida otse loomulikult ei juhtunud. Alateadvusele meeldib ohte välja mõelda ja olukordi kordades hullemana näidata.
Pildid: GreenLabRat