Bona valetudo iucundior est iis, qui e gravi morbo recreati sunt, quam qui numquam aegro corpore fuerunt - ld k, "Hea tervis on armsam nendele, kes on raskest haigusest paranenud, kui nendele, kes pole kunagi haige kehaga olnud (Cicero)"
Ma tõsiselt lootsin, et kõhutõbi, mis hetkel kogu ümbruskonda kimbutab, läheb minust suure kaarega mööda. Kui mu toakaaslane poolteist nädalat tagasi öösel segasena ringi tuigerdas ja minul seejärel mingisuguseid haigusnähte ei ilmnenud, olin kindel, et olen pääsenud. Tühjagi olin.
Pühapäeva hommikul vähkresin mitu tundi voodis, otsides mugavamat asendit ja lootes, et iiveldustunne läheb puhates üle. Kaheksast ma enam ei suutnud ja pärast klaasitäit vett tuligi eelmise päeva õhtusöök lahinal välja sama teed pidi, mis kaudu ta sisse oli läinud. Kes eriti värvikat kirjeldust tahab, siis üks seenetükk jäi veel ninna kinni ka.
Pärast oksendamist oli ajutiselt parem olla, mistõttu ma arvasin, et suudan rahvatantsuproovi üle elada. Jällegi vale arvamus. Kolm tantsu tegin kaasa, ülejäänud aja istusin nurgas, jälgisin teisi ja üritasin oma sisikonda taltsutada.
Terve pühapäev oli masendav. Õhtuks kruttis üles 38,5 palaviku ja öösel oli nii kuum, et isegi tekita oli nagu kõrbes magada. Ainuke asi, mis mind lohutas, oli, et ma pole ainus. Hetkel oleme endise klassivennaga samas faasis ning neljapäeval oli teine sõber siruli.
Esmaspäeval oli tarvis kooli minna, sest millegipärast on õpetajad just viimased nädalad otsustanud töid täis lükkida. Poole päeva peal ilmusin aga haige kana näoga klassijuhataja ette, sest tundsin, et pole mõtet koolis nakkust levitada, ja palusin ülejäänud päevaks põhjusega puudumist. Lisaks sellele lubas ta mul ka teisipäevase projektipäeva hommikupooliku rahulikult puhata. Ainult et keeruline on magada, kui keegi koridoris karjub ja akna taga õues väikesed lapsed kilkavad.
Siiski on mul juba palju parem olla kui eile ning järjest mõnusamaks läheb. Süüa küll eriti ei taha, kuigi kõht on tühi, aga vägisi peab end sundima. Käsi küürin ka nagu segane.
Kõige enam häiribki mind see, et kui mina vetsust tulles korralikult käsi pesen, marsib üks teine tüdruk pesemata kätega uksest välja. Muidu poleks midagi - ega ta mulle ju süüa tee -, aga ukselingilt kanduvad kõik bakterid ju minu pestud kätele edasi! Selle sama plika hügieen on mulle ka varem silma jäänud, ja mitte sellepärast, et see just eriti hea oleks...
Eks see nakkuste levimine puuduliku hügieeni, ühiselamute ja suurte koolide viga ole. Nii et peskem käsi, hoidkem distantsi ja mõelgem positiivselt, sest terves kehas terve vaim ja mida kõike veel... *sonib*
Pilt: xmelindax
Pühapäeva hommikul vähkresin mitu tundi voodis, otsides mugavamat asendit ja lootes, et iiveldustunne läheb puhates üle. Kaheksast ma enam ei suutnud ja pärast klaasitäit vett tuligi eelmise päeva õhtusöök lahinal välja sama teed pidi, mis kaudu ta sisse oli läinud. Kes eriti värvikat kirjeldust tahab, siis üks seenetükk jäi veel ninna kinni ka.
Pärast oksendamist oli ajutiselt parem olla, mistõttu ma arvasin, et suudan rahvatantsuproovi üle elada. Jällegi vale arvamus. Kolm tantsu tegin kaasa, ülejäänud aja istusin nurgas, jälgisin teisi ja üritasin oma sisikonda taltsutada.
Terve pühapäev oli masendav. Õhtuks kruttis üles 38,5 palaviku ja öösel oli nii kuum, et isegi tekita oli nagu kõrbes magada. Ainuke asi, mis mind lohutas, oli, et ma pole ainus. Hetkel oleme endise klassivennaga samas faasis ning neljapäeval oli teine sõber siruli.
Esmaspäeval oli tarvis kooli minna, sest millegipärast on õpetajad just viimased nädalad otsustanud töid täis lükkida. Poole päeva peal ilmusin aga haige kana näoga klassijuhataja ette, sest tundsin, et pole mõtet koolis nakkust levitada, ja palusin ülejäänud päevaks põhjusega puudumist. Lisaks sellele lubas ta mul ka teisipäevase projektipäeva hommikupooliku rahulikult puhata. Ainult et keeruline on magada, kui keegi koridoris karjub ja akna taga õues väikesed lapsed kilkavad.
Siiski on mul juba palju parem olla kui eile ning järjest mõnusamaks läheb. Süüa küll eriti ei taha, kuigi kõht on tühi, aga vägisi peab end sundima. Käsi küürin ka nagu segane.
Kõige enam häiribki mind see, et kui mina vetsust tulles korralikult käsi pesen, marsib üks teine tüdruk pesemata kätega uksest välja. Muidu poleks midagi - ega ta mulle ju süüa tee -, aga ukselingilt kanduvad kõik bakterid ju minu pestud kätele edasi! Selle sama plika hügieen on mulle ka varem silma jäänud, ja mitte sellepärast, et see just eriti hea oleks...
Eks see nakkuste levimine puuduliku hügieeni, ühiselamute ja suurte koolide viga ole. Nii et peskem käsi, hoidkem distantsi ja mõelgem positiivselt, sest terves kehas terve vaim ja mida kõike veel... *sonib*
Pilt: xmelindax