No man is an Iland, intire of itselfe; every man is a peece of the Continent, a part of the maine; if a Clod bee washed away by the Sea, Europe is the lesse, as well as if a Promontorie were, as well as if a Manor of thy friends or of thine owne were; any mans death diminishes me, because I am involved in Mankinde; And therefore never send to know for whom the bell tolls; It tolls for thee.
-John Donne
-John Donne
Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. Ta oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, kelle teoseid mõjutasid suuresti maailmasõjad. Hemingway tahtis ka ise sõjaväega liituda, kuid kuna isa seda ei lubanud, hakkas ta ajakirjanikuks. Lõpuks oli tal Esimese Maailmasõja ajal võimalik saada kiirabiauto juhiks. Austria suurtükiväe rünnakus vigastada saanud, taastus Hemingway kodus ning kirjutas oma esimese novelli "A Farewell To Arms" ("Hüvasti, relvad!"). Kokku kirjutas Hemingway 10 novelli ja sama palju lühijutukogumikke.
Romaan "For Whom The Bell Tolls" on kirjutatud pärast Hemingway naasmist Hispaania kodusõjast ja kirjeldab ameeriklasest vabatahtliku Robert Jordani tegevust fašistide silla õhkimisele eelneval ajal.
Pealtnäha lootusetu üritus, ei ole Robert Jordanil võimalik kõrgemalt tulevatele käskudele vastu seista ning koos vana rajajuhi Anselmoga jõuab ta peagi mägedes peituva geriljade bande juurde. Rühma juht Pablo mõistab kohe ülesande ohtlikkust ja keeldub Robert Jordanit aitamast, misjärel võtab juhtimise üle Pablo naine Pilar. Lisaks palutakse abi naaberjõugult, mida juhib mees nimega El Sordo.
Kui Sordo partisanid ühel ööl põgenemiseks hobused varastavad, jälitavad neid fašistid. El Sordo ja tema mehed peituvad kõrgemale mäenõlvale looduslike tõkete taha ning jäävad fašistide piiramisrõngasse ootama. Teades, et abi ei ole loota ning surm saabub kõigele vaatamata, otsustavad nad veel viimast korda vaenlased üle kavaldada.
Jõuk ei anna endast mingisugust märku, misjärel fašistid arvavad, et kõik geriljad on surnud. Pettust kahtlustades kergitavad nad ettevaatlikult kivide tagant pead ja sõimavad Sordot, et kampa sellisel moel välja meelitada. Vastuse puudumisel julgeb üks vihane fašistide juht suisa püsti tõusta, misjärel ta maha lastakse. Lõpuks jõuab kohale kauaoodatud lennuvägi, mis mäenõlva elutühjaks pommitab. Laipadelt eemaldatakse pisut vastumeelselt pead, et need asitõendina ülemustele viia. Kõike seda kuulevad eemalt künkalt Robert Jordan ja Pablo rühma liikmed, kes ei saa kaaslastele inimeste puuduse tõttu appi minna.
Ööl enne rünnakut põgeneb Pablo, võttes kaasa detonaatori ja pisut lõhkeainet. Ta viskab need jõkke, kuid muudab enne põgenemist siiski meelt ja naaseb laagrisse veel mõninga mehega, kes Pablo jõuku aidata lubavad. Robert Jordan läkitab kindral Golzile kirja, milles palub rünnak ära jätta, kuid see jõuab tolleni liiga hilja.
Otsustaval päeval jaotatakse mehed kolmeks - kaks rühma Pablo ja Pilari juhtimisel valveposte maha võtma ning Anselmo ja Agustín abiks silda õhkivale Robert Jordanile. Kuna Pablo oli detonaatori hävitanud, tuli Robert Jordanil hakkama saada granaatide ja dünamiidiga. Üsna pea pärast laengute paigaldamist taandus silla juurde Pilari grupp, mis oli kahe mehe võrra vaesem. Pablo valveposti juures osutati rohkem vastupanu ning tema tuli üksinda. Kiire tõmme traadist ning pool silda varises kuristikku.
Ellujäänud põgenesid hobuste juurde, keda nüüd jagus kõigile. Et turvalisse pelgupaika jõuda, tuli ületada tulejoon. Liider Pablo kõige ees, said kõik peale Robert Jordani suuremate äpardusteta üle tee ja metsa peitu. Tema hobune sai tankitulega pihta ja kukkus, misjärel Robert Jordani reieluu murdus. Kaaslased lohistasid ta varju ning olid valmis ühe koormahobuse temale andma, kuid vigastatu oli oma saatusega juba ammu leppinud. Armastatuga hüvasti jättes roomas ameeriklane oma automaadiga puurondi taha peitu, et enne surma kaaslastele aega juurde võita.
Pealtnäha lootusetu üritus, ei ole Robert Jordanil võimalik kõrgemalt tulevatele käskudele vastu seista ning koos vana rajajuhi Anselmoga jõuab ta peagi mägedes peituva geriljade bande juurde. Rühma juht Pablo mõistab kohe ülesande ohtlikkust ja keeldub Robert Jordanit aitamast, misjärel võtab juhtimise üle Pablo naine Pilar. Lisaks palutakse abi naaberjõugult, mida juhib mees nimega El Sordo.
Kui Sordo partisanid ühel ööl põgenemiseks hobused varastavad, jälitavad neid fašistid. El Sordo ja tema mehed peituvad kõrgemale mäenõlvale looduslike tõkete taha ning jäävad fašistide piiramisrõngasse ootama. Teades, et abi ei ole loota ning surm saabub kõigele vaatamata, otsustavad nad veel viimast korda vaenlased üle kavaldada.
Jõuk ei anna endast mingisugust märku, misjärel fašistid arvavad, et kõik geriljad on surnud. Pettust kahtlustades kergitavad nad ettevaatlikult kivide tagant pead ja sõimavad Sordot, et kampa sellisel moel välja meelitada. Vastuse puudumisel julgeb üks vihane fašistide juht suisa püsti tõusta, misjärel ta maha lastakse. Lõpuks jõuab kohale kauaoodatud lennuvägi, mis mäenõlva elutühjaks pommitab. Laipadelt eemaldatakse pisut vastumeelselt pead, et need asitõendina ülemustele viia. Kõike seda kuulevad eemalt künkalt Robert Jordan ja Pablo rühma liikmed, kes ei saa kaaslastele inimeste puuduse tõttu appi minna.
Ööl enne rünnakut põgeneb Pablo, võttes kaasa detonaatori ja pisut lõhkeainet. Ta viskab need jõkke, kuid muudab enne põgenemist siiski meelt ja naaseb laagrisse veel mõninga mehega, kes Pablo jõuku aidata lubavad. Robert Jordan läkitab kindral Golzile kirja, milles palub rünnak ära jätta, kuid see jõuab tolleni liiga hilja.
Otsustaval päeval jaotatakse mehed kolmeks - kaks rühma Pablo ja Pilari juhtimisel valveposte maha võtma ning Anselmo ja Agustín abiks silda õhkivale Robert Jordanile. Kuna Pablo oli detonaatori hävitanud, tuli Robert Jordanil hakkama saada granaatide ja dünamiidiga. Üsna pea pärast laengute paigaldamist taandus silla juurde Pilari grupp, mis oli kahe mehe võrra vaesem. Pablo valveposti juures osutati rohkem vastupanu ning tema tuli üksinda. Kiire tõmme traadist ning pool silda varises kuristikku.
Ellujäänud põgenesid hobuste juurde, keda nüüd jagus kõigile. Et turvalisse pelgupaika jõuda, tuli ületada tulejoon. Liider Pablo kõige ees, said kõik peale Robert Jordani suuremate äpardusteta üle tee ja metsa peitu. Tema hobune sai tankitulega pihta ja kukkus, misjärel Robert Jordani reieluu murdus. Kaaslased lohistasid ta varju ning olid valmis ühe koormahobuse temale andma, kuid vigastatu oli oma saatusega juba ammu leppinud. Armastatuga hüvasti jättes roomas ameeriklane oma automaadiga puurondi taha peitu, et enne surma kaaslastele aega juurde võita.
Peategelane Robert Jordan töötas hispaania keele professorina Ameerikas Montanas, aga oli viimased kümme aastat elanud Estremaduras. Ta räägib puhast Hispaania keelt ning sageli ei kohelda teda välismaalasena. Kui seda siiski tehakse, peetakse teda pigem inglaseks (Inglés). Noormehe iidoliks on tema vanaisa, kes oli Ameerika Kodusõja kangelane. Samas vihkab ja häbeneb ta oma isa argust, sest too oli end vanaisa relvaga maha lasknud. Robert Jordan on vapper ja lojaalne ning kuulab käske (vastumeelselt) isegi siis, kui teab, et seab sellega ohtu nii enda kui kaaslased. Teades juba ülesande saamisest alates, et ta sureb ning põhjustab oma abilistele raskusi, otsustab ta enne surma neile veel viimase teene teha ja fašistidele vastu hakates aega võita.
Anselmo on 68-aastane jahimees ning loomade tapmisega harjunud. Sellegipoolest peab ta inimeste tapmist suureks patuks, kuid on võimeline seda käsukorras tegema. Pärast ühe sillavalvuri maha laskmist valguvad talle silmi pisarad, mille ta häbenedes ruttu ära pühib. Robert Jordan usaldab teda kaaslastest kõige rohkem, teades, et Anselmole võib alati loota. Vanamees on vastutav silla õhkimise eest, sest peab tõmbama traadist, mis paneb granaadid plahvatama. Kuna tema peidukoht on sillale liiga lähedal, saab ta pihta ühe rauatükiga, mis Anselmo silmapilkselt tapab.
Pablo on mägedes peituva geriljade rühma liider. Varem mängis ta sõjas suurt rolli, tappes oma linnas üle kolmekümne fašisti ning lastes õhku ühe rongi, kuid viimasel ajal on teda hakatud pidama araks ja joodikuks. Paljud Pablo rühma liikmed norivad oma juhi kallal, lootes teda tappa, kuid Pablo ei lase end sellest häirida. Ööl enne silla õhkimist põgeneb ta, kuid hakates end üksikuna tundma, otsustab naasta, tuues kaasa veel viis meest. Valvetornide ründamise aktsioonis kasutab Pablo leitud mehi ära, kuid tapab need hiljem, kui tal abi enam vaja pole.
Pablo rühmas on kunagi rongi õhkimiselt päästetud üheksateistkümneaastane tütarlaps Maria, kes on oma lühikese eluea jooksul pidanud tunnistma oma vanemate mõrva ja taluma vägistamist. Robert Jordan ja Maria armuvad esimesest silmapilgust ning veedavad koos viimased ärevad päevad ja kirglikud ööd enne silla hävitamist. Neiu on noor, naiivne ja siiras ning usub armsama juttu sillajärgsest ajast, samas kui mehele on plaanid vaid mõtete kõrvale viimiseks kindlalt surmalt. Tüdruk tundub pisut liiga pealetungiv, tahtes pidevalt Robert Jordaniga koos olla ning pidades plaane nende abielust, kuid samas on tal selleks ka põhjust - mees on esimene armastus ta elus ning nad teavad, et kõik võib äkitselt lõppeda.
Suur ja tüse Pilar on Pablo naine ning tegelik nööritõmbaja. Ta ei karda ühelegi mehele vastu hakata ning pooldab Vabariiki. Pilar võidab Robert Jordani usalduse ja tunneb end halvasti, kui Pablo tema valvatavatest kottidest detonaatori varastab. Naise käsul päästeti õhku lastud rongist Maria ning sellest ajast alates on Pilar tema kaitsja. Ta hoidis tüdrukut ega lasknud kedagi talle ligi. Pilar on poolenisti mustlane - ta oskab lugeda käejooni ning tunneb surma lõhna. Kuigi pealtnäha karm ja tige, tunneb Pilar end sisimas õrna, ilusa ja lojaalsena.
Anselmo on 68-aastane jahimees ning loomade tapmisega harjunud. Sellegipoolest peab ta inimeste tapmist suureks patuks, kuid on võimeline seda käsukorras tegema. Pärast ühe sillavalvuri maha laskmist valguvad talle silmi pisarad, mille ta häbenedes ruttu ära pühib. Robert Jordan usaldab teda kaaslastest kõige rohkem, teades, et Anselmole võib alati loota. Vanamees on vastutav silla õhkimise eest, sest peab tõmbama traadist, mis paneb granaadid plahvatama. Kuna tema peidukoht on sillale liiga lähedal, saab ta pihta ühe rauatükiga, mis Anselmo silmapilkselt tapab.
Pablo on mägedes peituva geriljade rühma liider. Varem mängis ta sõjas suurt rolli, tappes oma linnas üle kolmekümne fašisti ning lastes õhku ühe rongi, kuid viimasel ajal on teda hakatud pidama araks ja joodikuks. Paljud Pablo rühma liikmed norivad oma juhi kallal, lootes teda tappa, kuid Pablo ei lase end sellest häirida. Ööl enne silla õhkimist põgeneb ta, kuid hakates end üksikuna tundma, otsustab naasta, tuues kaasa veel viis meest. Valvetornide ründamise aktsioonis kasutab Pablo leitud mehi ära, kuid tapab need hiljem, kui tal abi enam vaja pole.
Pablo rühmas on kunagi rongi õhkimiselt päästetud üheksateistkümneaastane tütarlaps Maria, kes on oma lühikese eluea jooksul pidanud tunnistma oma vanemate mõrva ja taluma vägistamist. Robert Jordan ja Maria armuvad esimesest silmapilgust ning veedavad koos viimased ärevad päevad ja kirglikud ööd enne silla hävitamist. Neiu on noor, naiivne ja siiras ning usub armsama juttu sillajärgsest ajast, samas kui mehele on plaanid vaid mõtete kõrvale viimiseks kindlalt surmalt. Tüdruk tundub pisut liiga pealetungiv, tahtes pidevalt Robert Jordaniga koos olla ning pidades plaane nende abielust, kuid samas on tal selleks ka põhjust - mees on esimene armastus ta elus ning nad teavad, et kõik võib äkitselt lõppeda.
Suur ja tüse Pilar on Pablo naine ning tegelik nööritõmbaja. Ta ei karda ühelegi mehele vastu hakata ning pooldab Vabariiki. Pilar võidab Robert Jordani usalduse ja tunneb end halvasti, kui Pablo tema valvatavatest kottidest detonaatori varastab. Naise käsul päästeti õhku lastud rongist Maria ning sellest ajast alates on Pilar tema kaitsja. Ta hoidis tüdrukut ega lasknud kedagi talle ligi. Pilar on poolenisti mustlane - ta oskab lugeda käejooni ning tunneb surma lõhna. Kuigi pealtnäha karm ja tige, tunneb Pilar end sisimas õrna, ilusa ja lojaalsena.
Pikka teksti lühidalt kokku võttes - hea raamat, lugege! Kuigi ma kirjutasin peamise tegevustiku ja tegelaste kirjeldused üles, ei ole see ettekääne Hemingway üllitis nurka lükata. Kui vähegi võimalik, soovitan teost lugeda originaalkeeles - annab palju juurde.
Seniks aga lugemiseks Hemingway lühijutustus raamatu "For Whom The Bell Tolls" algusest. "On the American Dead in Spain"
Seniks aga lugemiseks Hemingway lühijutustus raamatu "For Whom The Bell Tolls" algusest. "On the American Dead in Spain"
Kastutatud materjalid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Ernest_Hemingway
http://en.wikipedia.org/wiki/For_Whom_the_Bell_Tolls
http://www.bookrags.com/notes/fwb/CHR.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Ernest_Hemingway
http://en.wikipedia.org/wiki/For_Whom_the_Bell_Tolls
http://www.bookrags.com/notes/fwb/CHR.html
Pilt: Pixydream