[Esimene päev]
[Teine päev]
[Kolmas päev]
Neljas ja ühtlasi viimane päev Tartus osutus kuumaks. Kuna ilmateade oli lubanud äikest, mitte päikest, ei olnud mul palju õhukesi pluuse kaasas, mis tähendas, et kohati kippus pluus selja külge kleepuma.
[Teine päev]
[Kolmas päev]
Neljas ja ühtlasi viimane päev Tartus osutus kuumaks. Kuna ilmateade oli lubanud äikest, mitte päikest, ei olnud mul palju õhukesi pluuse kaasas, mis tähendas, et kohati kippus pluus selja külge kleepuma.
Hommikupoolikul oli veel talutav, sest selle veetsime Tartu Tähetornis, kus meile planetaariumis planeete ja olulisemaid konstellatsioone näidati ning hoones pisike ekskursioon korraldati. Tartu Tähetorni planetaarium on omapärane selle poolest, et kõik on mehaaniline, see tähendab, et kogu süsteemi liikumist kontrollib inimene juhtpuldist.
Paljud vajusid pimedas ruumis ajutisse unne, sest kes see viimasel öösel ikka magab. Mina suutsin oma silmad siiski lahti hoida ning ka tarkustki sain pisut juurde.
Edasi liikusime TÜ Botaanikaaeda, kus meid kaheks jaotati. Grupp, kuju mina ei sattunud, jäi õuekuumusesse jalutma, sel ajal kui meid karjatati siseruumide troopika kuuma ja niiskesse õhku. Higi voolas ojadena, noormehed, kes sündsusest siiski pluusid seljas hoidsid, kallasid omale jahutuseks vett krae vahele.
Paljud vajusid pimedas ruumis ajutisse unne, sest kes see viimasel öösel ikka magab. Mina suutsin oma silmad siiski lahti hoida ning ka tarkustki sain pisut juurde.
Edasi liikusime TÜ Botaanikaaeda, kus meid kaheks jaotati. Grupp, kuju mina ei sattunud, jäi õuekuumusesse jalutma, sel ajal kui meid karjatati siseruumide troopika kuuma ja niiskesse õhku. Higi voolas ojadena, noormehed, kes sündsusest siiski pluusid seljas hoidsid, kallasid omale jahutuseks vett krae vahele.
Kuigi ekskursiooni tegeva noormehe jutt oli huvitav, tõmbasid rohkem tähelepanu erinevad loomad, kes botaanikaaia siseruumides elasid - kalad, stepi- ja punakõrv-ilukilpkonnad. Üks viimatinimetatutest õngitseti spetsiaalselt meie jaoks veest välja ning lasti seejärel ringi käima. Eelnevalt hoiatati, et me oma sõrmi või nina tema suu lähedusse ei topiks, sest lõuad pidavat tollel olevusel üsnagi tugevad olema. Siputas ka kenasti, pikad küünised, millega ta mu käsi peksis, ei olnud õnneks teravad, muidu oleks päris valus olnud.
Informatsiooni liikumisel tekkinud probleemide tõttu ei jõudnud rühmad vahetuda ning teine pool klassist ei näinudki suurepäraeid kilpkonni ja kakaotaimi. Jalutasime küll kiiresti väikeses osas botaanikaaias ringi ning suundusime seejärel kohvikusse Shakespeare, kus meile viimast korda suurepärane lõuna valmistati. Kreeka salat, kala, kartulipuder, juurviljad ja jäätisevalik - kõike nii palju, et nii mõndagi jäi järgi.
Tuleb ära mainida, et kõige enam häirisid mind mu kaaslaste lauakombed. Isegi kaasasviibinud täiskasvanute maneerid jätsid soovida. Nimelt kui esimesel ja teisel päeval oodati enne sööma asumist, kuni kõigil on toit käes, siis viimasel päeval teises lauas istudes olid just täiskasvanud need, kes esimestena taldrikusse kaevusid. Toit toodi kõigile peaaegu samal ajal, seega ei oleks tohtinud roa jahtumine mingi eriline põhjus olla, miks laudkonna järel oodata ei võidud. Mina jäin igatahes enesele kindlaks ning ei haaranud enne noa ja kahvli järele kui kõigil toit nina ees.
Pärast lõunapausi läksime AHHAA teaduskeskusesse. Meile anti pisut vaba aega ning seejärel kogunesime gruppidesse, et erinevatesse töötubadesse minna. Üks grupp läks kunstiteoste originaale võltsingutest eristma ning meie pool klassist läks algsel camera obscura meetodil fotosid tegema. Lõikasime paberist välja šabloonid, asetasime need spetsiaalse keemilise seguga immutatud valgustundlike paberitega kiletaskutesse, mida valgustati UV-valgusega. Pärast 15 minutit ootamist võtsime immutatud paberid välja ning leotasime neid paar sekundit sidrunhappega segatud vees, et šablooni all olevalt kohalt värv maha kuluks ning asetasime kuivama. Hiljem saime oma postkaaardikesed koju kaasa.
Pärast seda oli vaba aeg. Kolasime üksinda ja kambakesi erinevatel atraktsioonidel ringi - käisime ruumides, mis tasakaalumeele paigast lõid, "ujusime" kalasilmadega vees, otsisime teed peegellabürindis, sõitsime jalgrattaga trossil ning kõige lõpuks keerlesime üht- ja teistpidi mingis masinas ning jäime pea alaspidi sinna seisma, sest ei suutnud enam südamest naerdes nuppu vajutada, mis meid õigeks sättinud oleks.
Pool klassi läks planetaariumisse 16.30, ülejäänud kell 17.00. Taaskord video Päikesesüsteemist, glaktikast ja kosmosest. Paljud langesid juba esimesel minutil unemaailma, et siis seansi lõpus silmi hõõrudes hämarast ruumist välja komberdada.
Sellega oligi Tartu praktikalaagri ametlik osa lõppenud. Õpilased aeti bussi, kus esimesed paar tundi valitses haudvaikus - kõik magasid. Aegamööda hakkas rahvas aga elavnema ning omavahel jutustama. Ei tea, kas asi oli ära jäetud vahepeatustes või teetööde puudumises, aga tagasisõit kujunes planeeritust lühemaks. Ka bussijuht oli mõistev ning lasi mind üsna sihtpunkti lähedal maha, kuhu mulle oli auto vastu tulnud.
Ei kujuta ette, mis taoline laager maksma võis minna, sest omast taskust kompenseerisime ainult erinevad vaba ajaga seonduvad kulud. Toitlustus, majutus ja erinevate õppehoonete külastus tulid kõik projektirahadest. Ühe lõuna hind Shakespear'i kohvikus maksis näiteks 12 €, kuid meid oli ju lausa 35. Parem oma pead mitte finantsasjadega vaevata - peaasi, et süüa sai!
Neljanda päeva lõpp.
Praktika lõpp.
Informatsiooni liikumisel tekkinud probleemide tõttu ei jõudnud rühmad vahetuda ning teine pool klassist ei näinudki suurepäraeid kilpkonni ja kakaotaimi. Jalutasime küll kiiresti väikeses osas botaanikaaias ringi ning suundusime seejärel kohvikusse Shakespeare, kus meile viimast korda suurepärane lõuna valmistati. Kreeka salat, kala, kartulipuder, juurviljad ja jäätisevalik - kõike nii palju, et nii mõndagi jäi järgi.
Tuleb ära mainida, et kõige enam häirisid mind mu kaaslaste lauakombed. Isegi kaasasviibinud täiskasvanute maneerid jätsid soovida. Nimelt kui esimesel ja teisel päeval oodati enne sööma asumist, kuni kõigil on toit käes, siis viimasel päeval teises lauas istudes olid just täiskasvanud need, kes esimestena taldrikusse kaevusid. Toit toodi kõigile peaaegu samal ajal, seega ei oleks tohtinud roa jahtumine mingi eriline põhjus olla, miks laudkonna järel oodata ei võidud. Mina jäin igatahes enesele kindlaks ning ei haaranud enne noa ja kahvli järele kui kõigil toit nina ees.
Pärast lõunapausi läksime AHHAA teaduskeskusesse. Meile anti pisut vaba aega ning seejärel kogunesime gruppidesse, et erinevatesse töötubadesse minna. Üks grupp läks kunstiteoste originaale võltsingutest eristma ning meie pool klassist läks algsel camera obscura meetodil fotosid tegema. Lõikasime paberist välja šabloonid, asetasime need spetsiaalse keemilise seguga immutatud valgustundlike paberitega kiletaskutesse, mida valgustati UV-valgusega. Pärast 15 minutit ootamist võtsime immutatud paberid välja ning leotasime neid paar sekundit sidrunhappega segatud vees, et šablooni all olevalt kohalt värv maha kuluks ning asetasime kuivama. Hiljem saime oma postkaaardikesed koju kaasa.
Pärast seda oli vaba aeg. Kolasime üksinda ja kambakesi erinevatel atraktsioonidel ringi - käisime ruumides, mis tasakaalumeele paigast lõid, "ujusime" kalasilmadega vees, otsisime teed peegellabürindis, sõitsime jalgrattaga trossil ning kõige lõpuks keerlesime üht- ja teistpidi mingis masinas ning jäime pea alaspidi sinna seisma, sest ei suutnud enam südamest naerdes nuppu vajutada, mis meid õigeks sättinud oleks.
Pool klassi läks planetaariumisse 16.30, ülejäänud kell 17.00. Taaskord video Päikesesüsteemist, glaktikast ja kosmosest. Paljud langesid juba esimesel minutil unemaailma, et siis seansi lõpus silmi hõõrudes hämarast ruumist välja komberdada.
Sellega oligi Tartu praktikalaagri ametlik osa lõppenud. Õpilased aeti bussi, kus esimesed paar tundi valitses haudvaikus - kõik magasid. Aegamööda hakkas rahvas aga elavnema ning omavahel jutustama. Ei tea, kas asi oli ära jäetud vahepeatustes või teetööde puudumises, aga tagasisõit kujunes planeeritust lühemaks. Ka bussijuht oli mõistev ning lasi mind üsna sihtpunkti lähedal maha, kuhu mulle oli auto vastu tulnud.
Ei kujuta ette, mis taoline laager maksma võis minna, sest omast taskust kompenseerisime ainult erinevad vaba ajaga seonduvad kulud. Toitlustus, majutus ja erinevate õppehoonete külastus tulid kõik projektirahadest. Ühe lõuna hind Shakespear'i kohvikus maksis näiteks 12 €, kuid meid oli ju lausa 35. Parem oma pead mitte finantsasjadega vaevata - peaasi, et süüa sai!
Neljanda päeva lõpp.
Praktika lõpp.