Vastlapäev, lihaheitepäev, pudrupäev, liu(gu)päev - päev enne seitsmenädalast suurt paastu.
Kuna paastuajal olid lõbustused keelatud, kasutati vastlapäeva, et veel viimast korda korralikult süüa ja pidutseda. Traditsioonid hõlmavad hernesupi, seajalgade ja vastlakukli söömist, kelgutamist ning vastlaliu laskmist.
Vastlapäev on liikuv püha, mille tähistamise aeg sõltub ülestõusmispühadest. Rahvasuus levib ütlus, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale, võivad vanatüdrukud kosjas käia. See aga ei saa kunagi juhtuda.
Tänavu on vastlapäev teisipäeval, 12. veebruaril. Kuna mina olen sel ajal linnas, tegin oma vastlaliud ette ära. Tegelikult küll mitte liud, vaid suisa saanisõidud!
Kuna paastuajal olid lõbustused keelatud, kasutati vastlapäeva, et veel viimast korda korralikult süüa ja pidutseda. Traditsioonid hõlmavad hernesupi, seajalgade ja vastlakukli söömist, kelgutamist ning vastlaliu laskmist.
Vastlapäev on liikuv püha, mille tähistamise aeg sõltub ülestõusmispühadest. Rahvasuus levib ütlus, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale, võivad vanatüdrukud kosjas käia. See aga ei saa kunagi juhtuda.
Tänavu on vastlapäev teisipäeval, 12. veebruaril. Kuna mina olen sel ajal linnas, tegin oma vastlaliud ette ära. Tegelikult küll mitte liud, vaid suisa saanisõidud!
Hea tuttav X pakkus võimalust mind lumesaaniga sõidutada ning otse loomulikult ei suutnud ma sellisele ahvatlusele ära öelda. Käskis mul soojalt riidesse panna ning päeval seisiski saaniga maja juures. Ulatas mulle kiivri ja näitas, kust istme kõrvalt kinni saan hoida. Naersin laginal ja haarasin temast kinni - muidu ju ei tunne, kui ma saanilt maha kukun ja keset metsa lumehange külmuma jään!
X lõi gaasi sisse ja minema me lendasimegi. Algul ikka mööda sõiduteed, peagi aga ka lumega kaetud põldudel ja karjamaadel. Kiirus ei ületanud 60 km/h piiri, kuid seegi oli närvekõditavalt mõnus!
Hoidusime saaniga metsa ja jõe lähedusse ning ehmatasime üht parti, kes üksikuna pilliroost lendu tõusis. Imeline vaatepilt, ma ütlen, imeline. Läikiv rohekassinine pea, kuldne nokk, sinine triip tiiva all - lihtsalt täiuslik!
Sõitsime mööda põlde edasi, kuni X saani kinni pidas ja mu eest minema libises. "Sinu kord," irvitas ta. Kuna plats oli lage, ühtki suurt puud paistmas polnud, mõtlesin, et kui pakutakse, tuleb proovida. Libistasin end istmel ettepoole ja jäin juhiseid ootama. "See on gaas, vajuta," kostus selja tagant. "Aga pidurid? Tühja se'st gaasist, mul on pidureid vaja!"
Sõitsin veidi põllul, kuid andsin siis juhtimise taas üle, sest tundsin end X-i selja taga kindlamalt kui saani ohjeldades. Liuglesime jõekaldal edasi, vahetevahel tasahilju loomajälgi uurides. X nägi kuskil metsaservas isegi kitse, mina vaatasin kahjuks tol hetkel valele poole.
Umbes kolmveerand tundi lõbusõitu teinud, sättisime saaninina kodu poole. Vahepeal jooksis ka üks ilus oranžikas rebane üle raja. Taaskord imeilus vaatepilt! X peatas saani ja tagurdas, et jälgi otsida. Ühel pool põllul olid sügavad jäled, üle tee neid ei olnud...
Kokkuvõttes oli see kolmveerandtund väga-väga vahva. Aitäh sulle, X, selle eest!
Sooviksin tähelepanu juhtida ka postitusele lisatud piltidele, mis leitud otsingumootori Google abiga. Sinikael-part näeb välja täpselt nagu too, kelle meie oma lumesaaniga jõe pealt lendu ehmatasime, ning rebane jooksis täpselt samamoodi ja samalt poolt üle tee kui alumisel pildil.
Hoidusime saaniga metsa ja jõe lähedusse ning ehmatasime üht parti, kes üksikuna pilliroost lendu tõusis. Imeline vaatepilt, ma ütlen, imeline. Läikiv rohekassinine pea, kuldne nokk, sinine triip tiiva all - lihtsalt täiuslik!
Sõitsime mööda põlde edasi, kuni X saani kinni pidas ja mu eest minema libises. "Sinu kord," irvitas ta. Kuna plats oli lage, ühtki suurt puud paistmas polnud, mõtlesin, et kui pakutakse, tuleb proovida. Libistasin end istmel ettepoole ja jäin juhiseid ootama. "See on gaas, vajuta," kostus selja tagant. "Aga pidurid? Tühja se'st gaasist, mul on pidureid vaja!"
Sõitsin veidi põllul, kuid andsin siis juhtimise taas üle, sest tundsin end X-i selja taga kindlamalt kui saani ohjeldades. Liuglesime jõekaldal edasi, vahetevahel tasahilju loomajälgi uurides. X nägi kuskil metsaservas isegi kitse, mina vaatasin kahjuks tol hetkel valele poole.
Umbes kolmveerand tundi lõbusõitu teinud, sättisime saaninina kodu poole. Vahepeal jooksis ka üks ilus oranžikas rebane üle raja. Taaskord imeilus vaatepilt! X peatas saani ja tagurdas, et jälgi otsida. Ühel pool põllul olid sügavad jäled, üle tee neid ei olnud...
Kokkuvõttes oli see kolmveerandtund väga-väga vahva. Aitäh sulle, X, selle eest!
Sooviksin tähelepanu juhtida ka postitusele lisatud piltidele, mis leitud otsingumootori Google abiga. Sinikael-part näeb välja täpselt nagu too, kelle meie oma lumesaaniga jõe pealt lendu ehmatasime, ning rebane jooksis täpselt samamoodi ja samalt poolt üle tee kui alumisel pildil.